31.03.2012 Tallinnas kogunenud Linnade ja Valdade Üldkogu lõpetati üksmeelselt ühise deklaratsiooni vastuvõtmisega. Üldkogu deklaratsioonis esitatakse linnade ja valdade esindajate seisukohad mitmetes Eesti elu sõlmküsimuses, sealhulgas regionaalhalduse ja kohaliku omavalitsuse reformi ja kohalike omavalitsuste ning maakondlike omavalitsusliitude rahastamiskorralduse osas, samuti omavalitsuste prioriteetide osas Euroopa Liidu uueks eelarvperioodiks aastateks 2014-2020.

Üldkogu toob deklaratsiooni üheksas punktis välja valikud põhimõttelistes arengusuundades, milles on vaja keskvalitsuse ja omavalitsuste koostöös leida konsensus ning saavutada kokkulepped. Kokkulepe on vajalik põhimõttelise pöörde saavutamiseks senises ühekülgses omavalitsus- ja regionaalpoliitikas.

Linnad ja vallad taotlevad kodanikuühiskonna tugevdamist, kohalike omavalitsuste osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamist ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel alternatiivina senisele ressursi ja otsustusõiguse tsentraliseerimisele.

Deklaratsioonis tuuakse esile, et Eesti arengu võimalus ja kasutamata potentsiaal on maakondliku juhtimise tugevdamine nii, et maakonna omavalitsused on ühiselt olulistesse otsustusprotsessidesse kaasatud.

Üldkogu teeb ettepaneku seadusandlikult sätestada linnade ja valdade koostöö ja ühine vastutus maakonna tervikliku arengu eest ning luua selleks võimalused maakonna elu ühiselt juhtida ja korraldada. See looks võimaluse terviklikumalt, strateegilises vaates kavandada  ettevõtluse tugisüsteeme, pikaajalisi investeeringuid, terviklikku hariduskorraldust ja muid elulisi küsimusi, mida on omavalitsustel otstarbekas teha ühiselt.

Üldkogu taotleb kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamist, tugevdamist ja ümberkujundamist alternatiivina senisele kohaliku elu korraldamiseks ja arenguks vajaliku ressursi kärpimisele.

Alternatiivina kohapealse kogukonna õiguste ja vastutuse puudumisele eelarvetulude kujunemisel, taotletakse kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tugevdamist, sealhulgas kohalike maksude kehtestamise õiguse laiendamist, üksikisiku tulumaksu ning maamaksu kujundamist tegelikeks kohalikeks maksudeks ning riiklikest maksudest kokku lepitava osa suunamist kohalikesse eelarvetesse.

Otsustati, et üldkogu pöördub Riigikogu juhatuse poole ettepanekuga kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika alatise komisjoni moodustamiseks, millel peab olema juhtiv roll tervikliku omavalitsus-  ja regionaalpoliitika kujunemisel, alternatiivina strateegiliste küsimuste aruteluareeni puudumisele.

Täna toimunud  linnade ja valdade üldkogul võeti kokku Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu, maakondlike omavalitsusliitude, teadlaste ja ekspertide ühiste töörühmade viimaste kuude töö tulemused ning lepiti kokku edasises ühises tegevuses.

Linnade ja Valdade Üldkogu tegi Eesti Linnade Liidu juhatusele, Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatusele ja maakondlike omavalitsusliitude juhatustele ülesandeks tegutseda ühiselt Üldkogu poolt toetatud põhimõtteliste arengusuundade ellu viimiseks.

Omavalitsusliidud esitavad haldusreformiks ühised ettepanekud

Linnade Liidu, Maaomavalitsuste Liidu ning maakondlike omavalitsusliitude tänasel ühisel koosoleku otsustati, et Eesti peab saama selge ja pika vaatega Eesti erinevate piirkondade elu ja arengut toetava omavalitsuspoliitika. Omavalitsused võtavad selge suuna omavalitsusliku juhtimise, sealhulgas maakondade omavalitsusliku juhtimise tugevdamisele. Ühine arutelu näitas, et kohalikel omavalitsustel ja omavalitsusliitudel on ideid ja head tahet pakkuda omapoolseid lahendusi, et tagada maakondade tasakaalustatud areng.

13.märtsi kokkusaamisel arutati läbi ühised seisukohad maakondliku juhtimiskorralduse, omavalitsuste ja omavalitsusliitude eelarvepoliitika ning Euroopa Liidu järgneva eelarveperioodi, 2014-2020 küsimustes. Omavalitsusliitude ühised seisukohad tuuakse välja  linnade ja valdade üldkogule, mis  toimub 31. märtsil 2012 Tallinnas. Üldkogule oodatakse kõigi 226 kohaliku omavalitsuse esindajaid. Kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud tahavad kiretuks rahaliseks arvestuseks kalduvasse ühiskonda tuua enam partnerlust ja sidusust. Seda saab teha vaid põhiväärtusi arvestavas koostöös ja ühises tegevuses, et seiskuvat omavalitsuspoliitikat jalule tõsta.

Üheks seni kasutamata võimaluseks on maakondliku juhtimise ja maakondlike omavalitsusliitude tugevdamine, et terviklikumalt ja strateegilisemas vaates kavandada ja ellu viia maakondade arengut, sealhulgas ettevõtluse tugisüsteemid, pikaajalised investeeringud, terviklik hariduskorraldus ning muud elulised küsimused, mida on mõistlik teha ühiselt

Jüri Landberg, EMOL esimees

Jüri Võigemast, ELL tegevdirektor

Raplamaa Omalitsusete Liit esitas pöördumise "Andmete küsimine kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse alusel kohalikele omavalitsustele pandud eelarvestrateegia koostamise kohustuse täitmiseks".

Raplamaa Omavalitsuste Liit koos partneritega algatas lihthanke Euroopa Liidu Struktuurifondi prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetmesse „Avalike teenistujate, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute töötajate koolitus ja arendamine“ ühise arendusprogrammi projekti „Raplamaa omavalitsuste jätkusuutlikkuse suurendamine nende võimekuse konsolideerimise kaudu“ peatöövõtu meetodil. Pakkumuskutse.

Keegi pole kunagi rääkinud, et Rapla maakonda peaks jääma vaid üks gümnaasium, kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis kohtumisel Raplamaa vallavanematega.

“Mind üllatab apokalüptiline meeleolu,” ütles Kalle Küttis neljapäeval Kivi-Vigalas peetud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) vallavanemate kogus peetud kohtumisel, olles kuulanud omavalitsusjuhtide ja Rapla maavanema Tiit Leieri põhjendusi, miks ühest gümnaasiumist maakonnas ei piisa.

Ühest gümnaasiumist maakonnas räägib Arvi Altmäe 2011. aastal haridusministeeriumi tellimusel tehtud töö “Rapla maakonna üldkeskhariduse optimeerimine”. Kuid uurimusi on teisigi ning neile ja omaenese hinnangutele tuginedes panid vallavanemad Kivi-Vigala kohtumisele eelnenud päeval kokku ühise seisukoha.

Lühidalt: maakonda peab jääma vähemalt kolm gümnaasiumi, st Raplasse, Kohilasse ja Märjamaale, gümnaasiumivõrku tuleb korrastada aeglaselt, gümnaasiumid jäägu omavalitsustele ja kvoote, mis jagaksid õpilased üld- ja kutsekoolide vahel, pole vaja.

“Ma arvan, et me mõtleme teiega täiesti ühtemoodi ja võime minna rahulikult laiali,” ütles Kalle Küttis, kui oli vallavanemate ühisseisukoha ära kuulanud.

Ta lisas, et temal pole tegelikult praegu volitusi ega õigust ütelda, mitu gümnaasiumi peaks jääma alles, kuid ka halvimas unenäos pole ette nähtud, et gümnaasiume tuleks hakata sulgema juba sellest sügisest.

Akadeemiline gümnaasiumiharidus

Küttis märkis, et ajakirjanduses räägitakse aina rahast kui põhjusest, miks tuleb korrastada koolivõrku. Tegelik eesmärk on hoopis muu – ehitada üles korralik akadeemiline gümnaasiumide süsteem.

“Olen nõus, et riigieksamite tulemused ei ole ainuke näitaja, mille järgi gümnaasiume hinnata, kuid see näitab meile vähemalt midagigi,” tõdes Küttis, kelle hinnangul on need näidanud seda, et paremini eksameid tegevad lapsed koonduvad järjest enam suurematesse keskustesse.

Küttise sõnul ei tohi sellega leppida, sest haridus on rahva jaoks strateegilise tähtsusega. “Tuleb leida lahendusi, kuidas tuua tugev kool kõikidele lastele lähemale.”

Küttis näeb lahendust selles, et luua igasse maakonda üks tugev akadeemilise keskkonnaga kool, et laps ei peaks tormama seda otsima Raplast Tallinnasse ega Viljandist Tartusse. “Ja peale selle on siis regionaalgümnaasiumid, mille kohta räägitakse omavalitsustega läbi, millistel tingimustel neid peetakse.”

Küttise hinnangul tasuks eeskuju võtta Soome haridussüsteemist, mis on ennast juba tõestanud, et hoida ära n-ö inimkatsed. Ta tõi näiteks põhjanaabrite gümnaasiumisüsteemi, kus on vähem kontakttunde ja rohkem iseseisvat tööd.

Väikegümnaasiumide tulevik

Omavalitsused ja Rapla maavalitsus jäid eriarvamusele vaid ühes küsimuses – kas hoida alles väikegümnaasiumid, s.o Juuru ja Järvakandi gümnaasium? Juuru ja Järvakandi vallad sooviksid seda, maavalitsus mitte.

Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raavi sõnul ei suuda väikegümnaasiumid tagada uue õppekava täitmist.

Nii Tiiu Raav kui ka vallavanemad tõid välja probleeme, mis gümnaasiumivõrgu muudatustega kaasnevad ja küsimusi, millele tuleb leida vastused enne, kui asutakse muutuste kallale.

Kuidas korraldada õpilastransport, kes selle eest maksab? Õpilaskodud ja majutus? Mis saab tühjadest ja ka korda tehtud koolimajadest? Euroopa raha eest korda tehtud majadele kehtivad kindlad nõuded, neid tuleb teatud aja kasutada sellel otstarbel, milleks raha küsiti.

Kuidas korraldatakse suletavate gümnaasiumide rahastamine? Kui selgub, et kool pannakse kinni, võivad õpilased sealt n-ö põgeneda. Kui aga rahastamine on pearahapõhine, kust siis saadakse raha, et kooli ülal pidada?

Omavalitsused ühel meelel

ROLi direktori Silvi Ojamuru sõnul ei tekkinud päev varem Raplas peetud töökoosolekul, mille eesmärk oli leppida kokku ühistes seisukohtades, omavalitsusjuhtide vahel suuri eriarvamusi. “Kuigi alguses olid omavalitsused mõnele küsimusele vastates eri arvamustel, siis läbi rääkides jõudsime ühele meelele,” ütles Ojamuru. “Näiteks kiire reformi esialgsed pooldajad võtsid üsna ruttu oma arvamuse tagasi – lihtsalt nad polnud kaalunud kõiki aspekte. Sama lugu oli küsimusega, kas riigile või omavalitsusele kuuluv gümnaasium. Just gümnaasiume pidavad omavalitsused kaitsesid oma huve nii edukalt, et riigi toetajad võtsid oma seisukohad tagasi.”

Ojamuru lisas, et Juuru ja Järvakandi soovivad unelmates oma gümnaasiumi säilimist. “Juuru hakkab juba leppima, kuid Järvakandi juhid veel ei tagane. Sellepärast panime praegu ühisesse seisukohta klassi suuruseks 20 õpilast, mis on küll mõlemale koolile üpris kättesaamatu.”

 

KOMMENTAAR

Alar Mutli: Kui meie ei otsusta, teeb seda keegi teine.

Raplas on praegu kaks gümnaasiumi: Rapla ühisgümnaasium ja Rapla Vesiroosi gümnaasium. Õpilasliidu esindajad leidsid, et alles peaksid jääma mõlemad. HTM-i asekantsleri Küttise hinnangul ei peaks konkureerima maakonnakeskuse kaks gümnaasiumi omavahel, vaid üks tugev gümnaasium võiks konkureerida hoopis Tallinnaga.

Mida arvate sellest, kui Raplasse jääb vaid üks gümnaasium?

Rapla vallavanem Alar Mutli: “Meil on moodustatud komisjon, mis peab oktoobriks andma hinnangu Rapla valla tänasele haridusvõrgule ja tegema ka ettepanekuid selle kujundamiseks tulevikus ning seda palju laiemalt kui ainult gümnaasiumid.

Ma ei tahaks täna spekuleerida teemadel üks või kaks gümnaasiumi või milline nendest võiks alles jääda, sest see külvaks ainult segadust ja paanikat, mis meie tööle kuidagi kasuks ei tule. Fakt on ainult see, et viie aastaga on Rapla valla koolides õpilaste arv vähenenud ligikaudu 250 võrra.

Mul on hea meel tõdeda, et HTM ei tee gümnaasiumide osas kiireid otsuseid, vaid proovib esmalt leida vastused kõikidele tõstatatud probleemidele. Samas võib olla kindel, et kui me ise otsuseid ei tee, siis teeb need lõpuks keegi teine ja need ei pruugi sugugi olla sellised, mis meile meeldivad.”

 

Vastused haridus- ja teadusministeeriumi neljale küsimusele

Haridus- ja teadusministeerium on esitanud neli küsimust, millele soovib veebruari lõpuks saada vastuseid nii omavalitsusliitudelt kui ka maavalitsustelt. Kuidas vastas Rapla?

1. Kas korrastada gümnaasiumivõrk kiiresti või pikema perioodi, st kolme gümnaasiumiaasta jooksul?

Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL)

- Pooldame gümnaasiumivõrgu korrastamist pikema perioodi, st kolme gümnaasiumiaasta jooksul. Uuendusprotsess on keeruline ja aeganõudev – kui aega ja ressursse kokku hoitakse, läheb hiljem keeruliseks ja kalliks (Vooglaiu skeem!).

- Tervikliku üleriigilise gümnaasiumivõrgu kavandamisel on vaja arvestada ka naabermaakondade plaane. Näiteks Märjamaa peab teadma ka seda, kuidas Kullamaal ja Pärnu-Jaagupis jätkatakse. Peab selguma, kuidas rahastatakse õpilastransporti, õpilaskodusid ja kooliruumide ümberehitamist – kas riigieelarvest?

- Võimalik haldusreformi ja gümnaasiumireformi ühine läbiviimine.

Rapla maavalitsus (RMV)

- Aeglane, kuid optimeerimine koos finantseerimise, transpordi ja õpilaskodude teemaga.

- Alustada väikegümnaasiumidest.

2. Kes on gümnaasiumi pidaja tulevikus, kas kohalik omavalitsus (KOV) või riik?

ROL

- Gümnaasiumi pidaja peab olema sama põhikooli pidajaga.

- Raplamaa omavalitsused ei kipu gümnaasiume riigile andma.

RMV

- Ühe omaniku käes üks maja. Kui rahastamisel on kindel alus, pole vahet, kellele kuulub.

- Kui riik jagab õppekohad, siis on tema ka omanik.

- KOV-id tahavad pidada, see on üks nende olulisi ülesandeid.

3. Kas gümnaasiumidesse õppima asumiseks peaks lävend kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

ROL - Lävend gümnaasiumisse pääsemiseks on hea, kui see arvestab gümnaasiumi õppekavas planeeritud õppesuundade erinevat sisu. Koolipidaja kehtestab lävendi.

RMV - Omavalitsus koostöös gümnaasiumiga kehtestab lävendi. Pole mõeldav, et on sama lävend nt Treffneri gümnaasiumis ja maakonnakeskuses.

4. Kas riigi tasemel rakendada õppekohtade jaotumist üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

ROL - Ei ole vaja riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsehariduse vahel. Vaja on õpilastele õiget ja õiglast teavet ning teadmisi andvat karjääriplaneerimise alast õpetust ja tegevust põhikoolis.

 

“Tunnetame, et riik kaugeneb rahvast ja omavalitsustest,” hindab Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees ja Järvakandi vallavanem Mart Järvik. “Omavalitsused on jäetud muredega üksi, lahenduste osas pole läbi rääkida kellegagi.”

Murede loetelu on pikem: kadumas on usaldus riigiametnike vastu; valitsuse tasemel ei tegelda lahenduste, vaid populistlike teemadega nagu “kodukulud kontrolli alla”; ametnike arv Eestis (28 000) on suurem kui Brüsselis (21 000), omavalitsustes on neist aga vaid 5000.

Omavalitsusi süüdistatakse suutmatuses, aga teenuste taseme ning hulga languse tegelik põhjus on Järviku hinnangul riigi ja omavalitsuste eelarvete tasakaalu rikkumine viimaste kahjuks.

“Koostasime oma maakonna valdade hädade top’i ja jõudsime teadmisele, et vajame riigireformi, mitte haldusterritoriaal-
seid jooniseid kaartidel,” tõdeb Järvik.

Lisaks oma aruteludele tuginesid raplalased järelduste tegemisel Riigikohtu 16. märtsi 2010 lahendile, mis sätestas omavalitsuste ning riigi kohustuste ja ka nendeks mõeldud raha lahutamise, OECD raportile “Eesti ühtsema valitsemise poole” ning Riigikontrolli aruandele.

Enam kui sajast probleemkohast valiti ja koondati lõpuks kolmteist suuremat.

Raplamaa omavalitsuste seisukoht on, et vallad ja linnad ei peaks olema keskvalitsuse allasutused, kelleks nad praegu sisuliselt on surutud, vaid oma asju ise otsustavad ja oma raha kasutavad keskvõimu partnerid.

Suurendama peaks omavalitsuste tulu, hõlpsamaks muutma koostöö. Valdade ja linnade liitmise asemel võiks eelistada koostööd teenuspiirkondadena.

“Peame vajalikuks, et Riigikogu algatab 2012. aastal Eesti riigikorralduse kõiki tasandeid hõlmava riigireformi!” seisab pöördumise seletuskirjas. “Eesti riigikorraldus peab olema lihtne, selge ja läbipaistev keskvalitsusest kuni omavalitsuseni.”

Sulev Oll

Maaleht, 15. detsember 2011

 

Riigikogu aseesimees ja Keskerakonna Omavalitsuskogu esimees Jüri Ratas saatis vastuskirja Raplamaa Omavalitsuste Liidule, milles avaldab toetust nende avalikule  pöördumisele, kus soovitakse avada arutelu riigireformi kavandamiseks.

Ratas tervitab Raplamaa omavalitsuste algatust ning rõhutab, et Keskerakonna Omavalitsuskogu jagab seisukohti kriisini jõudnud riigikorralduse kohta.

„Eesti Linnade Liitu ja Eesti Maaomavalitsuste Liitu ei pea Vabariigi Valitsus suhtlemisel võrdväärseteks partneriteks, vaid segavateks  vastasteks, kellega pole vaja arvestada,“ selgitas Ratas, „Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress nõudis Eesti valitsuselt omavalitsuste õiguste austamist, kuid nende poolt püstitatud nõuded on valitsusel enamuses täitmata, sealhulgas ka kärbitud tulude taastamine.“

„Niisuguses olukorras, kus jätkub võimu tsentraliseerimine ja valitsus eemaldub üha enam kohalikest omavalitsustest, on kannatajaks Eesti rahvas,“ märkis Ratas.

„Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmena ja Riigikogu aseesimehena toetan väga vajalikku algatust, et reformide käivitamine ja läbiviimine teoks saaks. Kutsun ka teisi omavalitsusliite algatust toetama,“ lõpetas Ratas.

Raplamaa Omavalitsuste Liit edastas avaliku pöördumise, millele on allakirjutanud kümne  Raplamaa omavalitsuse volikogu esimehed ja vallavanemad. Pöördumine on kättesaadav aadressil: http://www.rol.raplamaa.ee/.

Meie, Rapla maakonna omavalitsuste esindajad, pöördume Teie poole kriisini jõudnud Eesti riigikorraldusliku olukorra pärast. Oleme teinud esmase halduskorralduse alaste probleemide kaardistamise, läbi töötanud Riigikohtu 16. märtsi 2010.a lahendi nr 3-4-1-8-09, OECD hindamisraporti „Eesti ühtsema valitsemise poole” ning Riigikontrolli aruande 2010.a kohta.

Meie kindel seisukoht ja tahe on, et:

• riigi halduskorraldust käsitletakse tervikuna omavalitsustest kuni keskvõimu tasandini ning kavandatavate ümberkorralduste puhul toimuvad kõiki haldustasandeid hõlmavad muutused;
• kohalikud omavalitsused muutuvad keskvalitsuse allasutuste staatusest omavalitsusteks oma otsustus- ja finantsautonoomiaga;
• kohalikud omavalitsused on võrdsed partnerid keskvõimule riigi strateegiliste arengusuundade kavandamisel ning Eesti riigieelarve läbirääkimistel.

Meie kindel seisukoht ja tahe on, et:

• Eesti regionaalarengu kavandamine ja arenguks tingimuste loomine peab toimuma erinevate ministeeriumite, ametite ja organisatsioonide koostöös peaministri juhtimisel ja vastutusel;
• omavalitsuste tulemuslikuma koostöö huvides seadustatakse omavalitsuste liidud avalik-õiguslike juriidiliste isikutena;
• omavalitsuste otsustus- ja finantsautonoomiat peab toetama stabiilne tulubaas, mida ei muudeta  keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel konsensust saavutamata;
• omavalitsustele delegeeritavate teenuste osutamine peab olema tagatud rahaliste vahenditega;
• omavalitsused peavad saama arendustegevuseks riigi omandis olevat maad kiirendatud korras.

Meie kindel soov ja tahe on, et meie inimeste huve, vajadusi, aateid ja ideaale kaitsevad nii omavalitsused kui ka keskvalitsus. Inimeste kindlustunde ja Eesti tuleviku tagamiseks on vaja vastastikust mõistmist, järjepidevust, pühendumust, professionaalsust ja KOOSTÖÖD!

EESTI VAJAB RIIGIREFORMI!

Hea kolleeg, kutsume Teid dialoogile kõigis neis küsimustes!

Rapla maakonna omavalitsuste juhid.

Raplas, 12. detsembril 2011.a