Millised on Thea Paluoja mõtted vahetult enne Raplamaa laulu-ja tantsupidu?

Alati energiline Thea Paluoja

Juba 8. juunil toimub Raplamaa laulu- ja tantsupidu “Rõõm elust endast”.  Laulupeo üld- ja kunstiline juht Thea Paluoja jagab oma mõtteid ning räägib peo ettevalmistusprotsessist.

Olen selleaastase Raplamaa Laulu- ja Tantsupeo “Rõõm elust endast” laulupeo üldjuht (kunstiline juht).
Olen sellesse rolli meie maakonnapidude juures sattunud mitmed viimased peod. Põhjus ehk vast see, et töötan igapäevaselt kõikide kooriliikidega. Lisaks veel ka eelkooliealiste koor.
Nendega me veel laulupeol ei osale. Samuti on üks minu suurimaid harrastusi lauluseadete tegemine ja kuna raha on teadaolevalt väga vähe, siis väljast neid sisse osta ei lase meie rahakott.

Peo loomine algab ikka ideest ja nii on selle peo ideekavandi võitjad Eline Villig ja Hele Israel, kelle nägemust püüame nüüd ellu viia. Nii on ka Laulupeo algus- ja lõpulugu nende naiste poolt pakutud ja palutud.

Loomulikult oleme püüdnud sisse tuua ka meie oma mailt sirgunud loojaid. Nõnda laulab üht omaloodud laulu Sten-Olle Moldau ja sellele on sündinud ka uus tants, mille autorid Riho Pohla ja Tuuli Roosi.

Samuti valmis täiesti uus tants ka traditsioonilisele segakooride laulule. Ja veel nii mõnedki täiesti uued tantsud erinevatele liikidele. Tantsijate ja tantsude eest kõneleb sellel peol Anne Paluoja.

Minu suurim kummardus kuulub kõigile maakonnapeo täiskasvanud lauljatele-dirigentidele, kes on taas nurinata sirutanud oma abikäe ka teiste kooriliikide õnnestumisele. Nimelt on meie maakonnas vaid 2 naiskoori ja 1 neidude koor, mis aga selles olukorras jääks laval päris kahvatuks. Nii olen kõik viimased korrad palunud kaasa laulda kõigil segakooride naistel ja uskuge, nii kõlab naiste laul ikka väga ägedalt.

Sama või veel hullem seis on meestega – meie maakonnas meeskoori pole, peale minu kõrval 24 aastat õhinapõhiselt eksisteerinud Raplamaa Noorte Meeskoori, kes aga alles häälemurdes või just väljunud noormehed ja meestelaulu laeva üksi küll kanda ei jõua laulupeo kontekstis.
Nii laulavadki kõik segakooride mehed (suurem osa neist) kõiki meeste laule. Ilma meeste lauluta aga mina küll ühte laulupidu ette ei kujuta.

Taas on platsil ka lasteaedade tantsurühmad, mis kutsub kohe naeratuse huulile. Ja nende saateks laulavad ühendkoorid. Vägev. Kahju ainult, et ühendkooris ei saa kaasa laulda mudilaskoorid ja poistekoorid – meil lihtsalt ei ole piisavalt ruumi ja ka vahendeid.

Kõlama saab ka “Popurrii  Isamaalistest lauludest”, mis jäi 1996.a. Alo Mattiiseni viimaseks loometööks. Tore, et tema tütar lubas meil seda kasutada.

Ja üliuhke olen selle üle, et nagu ka kõik viimased peod, ei kõla meie peoplatsil plaadi- ja lindimuusika. Laval on korralik bänd Vahur Soonbergi juhtimisel ja kogu pidu sünnib täna, siin ja praegu.

Muidugi saabuvad tantsijate ja lauljate kõrval lavale oma oskusi näitama ka erinevad pillirühmad lõõtsadest puhkpillideni.

Kõike ei hakka siin üles lugema, tulge vaadake ja kuulake.
Usun, et igav küll ei ole. Ehk vähenevad pisut viimaste aegade murekortsud. Rõõmustame koos.

Lugupidamisega
Thea Paluoja