Turism andis 2024. aastal kuni 7% Eesti SKPst – Läänemaa kuulub suurima mõjuga piirkondade hulka

2024.aastal oli turismi osatähtsus Eesti majanduses hinnanguliselt 3,7–4,8% sisemajanduse koguproduktist ning koos kaudsete mõjudega ulatus see 5,4–7%-ni SKPst. Seda kinnitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi värske turismi regionaalse mõju analüüs.

Uuring toob esile, et turismi majanduslik mõju on märgatavalt suurem piirkondades, kus turism on oluline kohalik majandusharu. Nende hulka kuulub ka Läänemaa, kus turismi osatähtsus piirkonna majanduses on oluliselt üle Eesti keskmise. Koos kaudsete mõjudega ulatub turismi panus Läänemaal hinnanguliselt enam kui kümnendikuni piirkonna SKPst.

„Need tulemused kinnitavad, et turism ei ole Läänemaal pelgalt hooajaline tegevus, vaid oluline majandusmootor, mis toetab kohalikke ettevõtteid, töökohti ja kogukondade elujõulisust,“ rõhutab Harju-, Rapla- ja Läänemaa DMO juht Karmen Paju.

Ka Tallinna ja Harjumaa näitajad on uuringu järgi üldiselt Eesti keskmisest kõrgemad, mis peegeldab pealinna rolli nii välisturistide sihtkohana kui ka ärireiside ja sündmusturismi keskpunktina. Raplamaal on turismi otsene osakaal majanduses väiksem, kuid analüüs näitab selget kasvupotentsiaali, eriti piirkondadevahelise koostöö ja mitmekesisema turismipakkumise kaudu.

Uuringu autorid rõhutavad, et tulemused põhinevad mitmel majandusmudelil ning sisaldavad paratamatult lihtsustusi, mistõttu tuleb hinnangutesse suhtuda ettevaatlikult. Samas on üldised järeldused kooskõlas muu statistika ja majutusandmetega ning annavad usaldusväärse ülevaate turismi rollist Eesti ja selle piirkondade majanduses.

„Turismi regionaalse mõju analüüs annab tugeva aluse edasiseks sihtkoha arendamiseks. Meie fookus on väärtust looval, kestlikul ja aastaringsel turismil, mis toetab nii kohalikku majandust kui ka elukeskkonna kvaliteeti,“ lisab Paju.

Analüüs ja üheleheküljeline kokkuvõte on avaldatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis.

Karmen Paju

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO juht