Revolutsioonilised meeleolud omavalitsusliidus
Tänaste omavalitsuste probleemid algavad sisuliselt puuduvast finantsautonoomiast ja sellest, et keskvõimu tasandil on neist valitsejate asemel saanud (riiklike teenuste) vahendajad.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu täiskogu oktoobri istungil valitses rahulolematu, et mitte öelda revolutsiooniline meeleolu. Seda isegi vaatamata sellele, et Rapla vallavanem Alar Mutli ennast kehvaks revolutsionääriks nimetas ja Juuru volikogu esinaine Sirje Endre üles kutsus mitte mässulistest Mahtra meestest, vaid mõistlikust ja rahumeelsest Hans Tertsiusest eeskuju võtma.
Täiskogul otsustati saata üleriigilistele omavalitsusliitudele, Riigikogule ja teistele asjaomastele isikutele kokkuvõte valdades sõnastatud probleemidest, millega omavalitsused vastamisi seisavad.
Omavalitsusjuhid heidavad keskvalitsusele ette liigset politiseeritust ja tsentraliseerimist, riikliku regionaalpoliitika puudumist jne.
Kuid enamik probleeme taandub siiski rahapuudusele ehk sellele, et Eesti omavalitsustele pole tagatud finantsautonoomia. See puudutab eelkõige tulubaasi kärpimist (masu ajal vähendati omavalitsustele eraldatavat üksikisiku tulumaksu osa). Kuigi keskvalitsus räägib juba mõnda aega kriisi lõppemisest, ei ole tulumaksu osa omavalitsustele taastatud. ROLi esimees Mart Järvik tõdes, et sel teemal ei ole võimalik isegi rahandusministeeriumiga läbi rääkida. („Öeldakse otse, et kui hakkate tulubaasist rääkima, siis on läbirääkimised lõppenud“)
Samas ähvardab omavalitsusi juba uus sissetulekute kärbe seoses nn kodukulude kontrolli alla võtmisega ehk elamualuse maa maamaksust vabastamisega uuest aastast. Kuigi omavalitsustele on lubatud kaotused kompenseerida, ei ole praegustes riigieelarve aruteludes ühtegi reaalset lahendust pakutud.
Teine suur probleem, mida mitu vallajuhti esile tõid, puudutas seda, kuivõrd üldse saab praegustes oludes rääkida omavalitsemisest. „Me ei valitse, vaid ainult vahendame,“ sõnastas probleemi Kehtna vallavanem Kalle Toomet. Teda täiendas Alar Mutli, leides, et omavalitsused on taandatud riigi allasutusteks, mis osutavad oma piirkonnas teatud teenuseid. Sellele väitele annavad kinnitust regionaalministri ja õiguskantsleri väljaütlemised, kus nad sisuliselt panevad võrdusmärgi vallamaja ja teenindusmaja vahele.
Täiskogule ettekannet tegema kutsutud riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolör Airi Mikli nentis, et vallajuhtide esitatud probleemid langevad suuresti kokku sellega, mida riigikontrollgi on tuvastanud. Mikli sõnul ei saa süüdistada omavalitsusi saamatuses, kui riik on oma kohustused täitmata jätnud. Näiteks ei ole siiani täidetud riigikohtu 2007. aasta otsust, mis kohustas keskvõimu määratlema konkreetselt riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanded ning tagama KOVidele ülesannete täitmiseks vajaliku rahastuse. Sellise kohustuse näeb ette ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mille Eesti riik on ratifitseerinud.
Samas torkab Mikli sõnul silma vastastikune usaldamatus omavalitsuste ja keskvõimu vahel praktiliselt kõigis valdkondades. Olukord, kus riigi üks tasand umbusaldab teist, on aga nonsenss. Riigikontrolör tunnistas, et talle jäi seetõttu arusaamatuks vallajuhtide suhtumine haldusreformi („see ei tähenda piiride tõmbamist“), ehk kas seda tegelikult soovitakse või mitte. Omavalitsusjuhid leidsid, et Eesti riik vajab tegelikult reformi, aga see peaks olema terviklik riigireform ja omavalitsused peaksid selle tulemusel saama teenuste vahendajatest valitsejaiks.
