Tervis ja turvalisus

Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12% Eesti elanikest

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 847 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vaata lisa  tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist:

Vigastuste andmed:

http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__09Vigastused/?tablelist=true

Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad:

http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/?tablelist=true&rxid=48372ab8-e2f1-4887-baf9-762b2e5e5efa

Gea Otsa

avalike suhete juht

Tervise Arengu Instituut

tel: +372 6593810, +372 5266464

gea.otsa@tai.ee

http://www.tai.ee

https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut

———————————————————————————-

Tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend. See on positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986).
Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Seetõttu keskendub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
neljale teemale:

  • turvalisuse tagamine on terviklik;
  • turvalisus algab meist endist;
  • kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada;
  • oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada.

Raplamaal on tervise edendamisega Rapla Maavalitsuse tasandil tegeletud aastast 1995. Maavalitsus oli vahelüliks  Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ning kohalike võrgustike ning siht- ja sidusrühmade vahel viies ellu riiklikke terviseprogramme ja terviseprojekte. Aastal 2016 alustati Siseministeerimi poolt loodud siseturvalisuse arengukava 2015-2020 elluviimist kohalikul tasandil. Aastast 2018 täidab neid ülesandeid Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Tervise ja turvalisuse edendamist korraldavad Sotsiaal- ja Siseminsiteeriumi haldusalas  Raplamaal turvalisuse nõukogu, tervisenõukogu ja uimastiennetusnõukogu. Kõikides omavalitsustes on alustamas tegutsemist kohalikud tervisenõukogud.

Peamine tervisedendusalane dokument on maakonna terviseprofiil, mis on uuendamisel.

Rapla maakonna turvalisuse ja rahvatervise spetsialist on Ülle Laasner (aastast 1999).