Tervis ja turvalisus

Tervise Arengu Instituut kutsub suitsetajaid tegema uuel aastal Sigarexitit

TAI kutsub suitsetajaid alustama uuest aastast tubakavaba elu ja tegema koos teiste suitsetajatega Sigarexiti. Loobumiskampaania avapauk on 1. jaanuaril. Väljakutse tubakast loobumiseks on vastu võtnud ka lauljatar Maian Lomp ja saatejuht Robert Rool.

Kutsume valmistuma tubakavabaks eluks juba täna ja alustama ettevalmistusperioodi liitudes Facebooki Sigarexiti grupiga. Koos teistega on lihtsam loobuda, jagades üksteistega oma raskusi ja pakkudes tuge. Olen proovinud tubakatoodetest ka varem loobuda, kuid pole eri põhjustel seda suutnud. Loodan, et kui tean, et minuga koos on mitmeid, kes seda üritavad, siis on mul suurem motivatsioon ning õnnestun!“ selgitas Maian, miks otsustas väljakutse vastu võtta. Robert ütles, et tema on otsustanud suitsetamise lõpetada. Kõiki teisi loobujaid julgustab ta üleskutsega „Isegi kui peaksid esimese korraga ebaõnnestuma, siis proovi uuesti! Ärme loobu loobumast!“

Maian ja Robert jagavad Facebookis oma mõtteid ja emotsioone terve jaanuarikuu jooksul. Grupis saab igapäevaselt tuge ja nõuandeid, kuidas loobumiseks ettevalmistusi teha, raskusi ületada ja motivatsiooni hoida. Loobujaid toetab ja aitab oma nõuga TAI tubaka valdkonna spetsialist Minni Saapar.

Suitsetajad teavad, et tubakast loobumine võib olla küllaltki keeruline ja esimesel katsel see õnnestuda ei pruugigi. Leidub inimesi, kes suudavad loobuda päevapealt, ent paljudele on tubakast loobumine vaeva ja pingutust nõudev. „Koos teistega on tubakast loobumine lihtsam ja isegi kui selja taga on mõni tulemusteta katse, tasub alati uuesti proovida. Kõige olulisem on teha kindel otsus, astuda esimene samm ja ebaõnnestumise järel mitte alla vanduda,“ selgitas TAI terviseriskide ennetamise keskuse alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel ning lisas: „Kampaania on mõeldud kõikidest tubaka- ja nikotiinisisaldusega toodetest loobumiseks, mitte ainult sigaretist. Siia alla käib kindlasti ka e-sigaret, mis on võrdne tubakatoodetega ega sobi loobumise abivahendiks.“

Tubakast loobumise edukus suureneb oluliselt siis, kui tubakatoote tarvitaja saab nõu ja toetust professionaalselt nõustajalt. Eestis on selleks praegu kolm võimalust: nõustamiskabinet, perearst või apteek. Nõustamiskabinetid pakuvad tubakast loobumiseks asjalikku nõu ja tuge ning sinna on oodatud kõik tubaka ja e-sigareti tarvitajad. Nõustamine on tasuta, saatekiri ei ole nõutav, ent soovitav on eelregistreerimine. Perearstilt saab suitsetamisest loobuja esmast lühinõustamist, vajadusel kirjutab arst välja ravimeid ja võib edasi suunata nõustamiskabinetti. Apteegid pakuvad lühinõustamist ning osad neist ka etteregistreerimisega personaalset nõustamisteenust. Tubakast loobumise nõustamiskabinettide ja kampaania ajal personaalset nõustamist pakkuvate apteekide kontaktid leiab tubakainfo.ee lehelt.

Suitsetamine Eestis väheneb, kuid aeglases tempos. Igapäevaselt suitsetab 17% täiskasvanud elanikkonnast (23% meestest ja 13% naistest). E-sigaretti tarvitab täiskasvanud elanikkonnast 1,5%. 52% igapäevasuitsetajatest soovib suitsetamisest loobuda.

Oluline on teada, et ohutut tubakasuitsu kogust ei ole olemas. Iga suitsetatud sigaret avaldab mõju. Mida rohkem suitsetatakse, seda rohkem suurenevad riskid. Tubakatarvitamine on peamine ennetatav suremuse põhjustaja maailmas (WHO). Inimesed, kes alustavad suitsetamist teismelisena ning suitsetavad kaks aastakümmet või enam, surevad 20 kuni 25 aastat varem kui need, kes ei ole kunagi suitsetanud. Lisaks sellele, et suitsetajad varem surevad, on neil ka suurem tõenäosus haigestuda paljudesse pahaloomulistesse kasvajatesse.

Tubakast loobuda tasub alati, ka siis, kui ollakse aastaid või aastakümneid suitsetanud. Tubakast loobumine hakkab positiivselt mõjuma kohe, esimeste tundidega. Paraneb vererõhk, taastub lõhna ja maitsete tundmine, paraneb hingamine ja füüsiline võimekus. Ühe aastaga väheneb südamehaiguste risk poole võrra. Samuti hakkab vähenema vähirisk.

Lisainfo:

Pille Kalda
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel 659 3810
pille.kalda@tai.ee

———————————————————————————————————————————————————————————————-


Tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend. See on positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986).
Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Seetõttu keskendub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
neljale teemale:

  • turvalisuse tagamine on terviklik;
  • turvalisus algab meist endist;
  • kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada;
  • oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada.

Raplamaal on tervise edendamisega Rapla Maavalitsuse tasandil tegeletud aastast 1995. Maavalitsus oli vahelüliks  Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ning kohalike võrgustike ning siht- ja sidusrühmade vahel viies ellu riiklikke terviseprogramme ja terviseprojekte. Aastal 2016 alustati Siseministeerimi poolt loodud siseturvalisuse arengukava 2015-2020 elluviimist kohalikul tasandil. Aastast 2018 täidab neid ülesandeid Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Tervise ja turvalisuse edendamist korraldavad Sotsiaal- ja Siseminsiteeriumi haldusalas  Raplamaal turvalisuse nõukogu, tervisenõukogu ja uimastiennetusnõukogu. Kõikides omavalitsustes on alustamas tegutsemist kohalikud tervisenõukogud.

Peamine tervisedendusalane dokument on maakonna terviseprofiil, mis on uuendamisel.

Rapla maakonna turvalisuse ja rahvatervise spetsialist on Ülle Laasner (aastast 1999).