Tervis ja turvalisus

Valminud on Rapla maakonna koolõpilaste uimastikasutuse uuring 2021.

Uuringu leiad siit:Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutusse uuring 2021

—————————————

Raplamaa Spordiakadeemia stardikonverents toimub 14. mail veebikonverentsina.

Konverentsi päevakava leiad SIIT. Lülita sisse kutsele sisenedes ka vasakul asuv helinupp, läheb kohe poole lõbusamaks!
Registreeruda saad SIIN.
Ülekande link saadetakse registreerunutele 13. mail. Konverentsi saab jälgida Raplamaa tervisedendus FB lehel.

Konverentsil räägime esmalt laste ja noorte liikumisharrastusest ja võimalustest laiemalt. Konverentsi teine osa on pühendatud Raplamaa Spordiakadeemia loomise protsessile – võtame kokku terve aasta kestnud projekti tulemused ning vaatame, mis plaanid on idee rakendamiseks. Konverents lõppeb hea tahte leppe allkirjastamisega kõikide oluliste osapoolte poolt –  sh Raplamaa kõik omavalitsused.

Konverentsil osalevad kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn EOK president Urmas Sõõrumaa, Tartu Ülikooli Liikumislabori juht Merike Kull, Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ja  Eestimaa Spordiliit Jõud juht Tarmo Volt. Spordiakadeemia projektist teevad kokkuvõtte projektijuhid, oma praktikat jagavad Rapla Korvpallikooli juht Jaak Karp ja Rapla Gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar.

————–

Valmis Raplamaa turvalisuse raport 2020

Raporti leiad siit: Raplamaa turvalisuse raport 2020

Märjamaa Gümnaasiumi ja Alu Kooli toitlustust tunnustati  märgisega “Tunnustatud koolitoit Raplamaal”

15. veebruaril andsid Raplamaa koolitoidu tunnustamise süsteemi loojad ja protsessi läbiviijad Anne Kersna ja Ülle Laasner üle tänu ja seinaplaadi “Tunnustatud koolitoit Raplamaal” Märjamaa Gümnaasiumi ja Alu Kooli peredele. Tunnustamisele eelnes põhjalik eneseanalüüs koolide poolt ja ekspertide hinnang ja tagasiside kooli arendustegevusele koolitoidu teemal.

     

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juurde loodi sotsiaalkaitse komisjon

Raplamaal loodi sotsiaalkaitse komisjon, kuhu kuuluvad nii omavalitsuste sotsiaalvaldkonna inimesed kui riiklike organisatsioonide esindajad, et koordineerida sotsiaalvaldkonna, lastekaitse- ja lähisuhte vägivallaga seotud koostööd.
Esimesel koosolekul  1.detsembril olid külas Lääne-Viru sotsiaalkaitse komisjoni eestvedajad Maido Nõlvak ja Kersti Suun-Deket. Lääne-Virumaa eeskujul on Raplamaal selline koostöökogu loodudki. Maakonna komisjoni juhib kauaaegne sotsiaalvaldkonna tippjuht ja praegune Kohila vallavanem Uku Torjus.

Täiskogu otsus

—————————————

Koolitoidu tunnustamine

Rapla maakonnas on avaliku sektori (kool, lasteaed, hooldekodu) toitlustuse edendamisega tegeletud aastaid. Avalikus sektoris tuleb pakkuda igal juhul parimat, sest selle taga on ka riigi rahastus.

Mais 2019 koostati töörühmaga koolitoidu tunnustamise eneseanalüüsi ja tagasisideraporti alused. 2019.a. sügisel toimus piloothindamine kahes koolis ja 2020.a. veebruaris anti  välja esimene tunnustus. Selle aasta  sügisel  jätkasime piloteerimisega – 3 kooli esitasid eneseanalüüsi raporti, millele järgnesid koolide külastused ja lõppraportid valmisid detsembriks.

2020. aastal tunnustati kolme kooli  märgisega “Tunnustatud koolitoit Raplamaal”- Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium ja Alu Kool. Oleme tänulikud kõikidele pilootprojektis osalenud koolidele!

Tervise Arengu Instituut on Rapla näitel ja koostöös Rapla maakonna toitlustuse hindamise meeskonnaga loomas üle-Eestilist süsteemi koolitoidu tunnustamiseks!

———————————————-

Rapla maakonna testostlemise tulemused

Rapla maakonnas toimus testostlemine detsembri alguses maakonna 36-s müügikohas. Testostlemise korraldas Raplamaa Omavalitsuste Liit ja tegevus toimus uimastiennetusprogrammi vahenditest.  Testostlemise viisid läbi 2 18-aastast Rapla Gümnaasiumi noort – noormees ja neiu.

Sel aastal testostlemisest meedias ei teavitatud (2019 toimus eelteavitus TRE raadios). Esmakordselt osteti alkoholi ja tubakatooted välja, mis tähendas seda, et testostlemise kohta kohest tagasisidet müüjatele ja poe juhatajatele ei antud. Samuti ei saanud levida testostlemise info ka poodide vahel ette, nö hoiatused.

Noored kaardistasid müüjate suhtumist (silmside, vanuse küsimine), millist dokumenti küsiti, kas dokumendi andmete põhjal arvutati vanust.

Testostlemise tulemused  jagatakse avalikkusele läbi maakonnalehe Raplamaa Sõnumid ja Rapla TRE raadio saates Tervist!, raport saadetakse PPA Rapla jaoskonnale ning kohalikele omavalitsustele. Poodidele tagasisidet otseselt ei anta, probleemsete müügikohtadega peaks tegelema omavalitsused.

Testostlemine on meetod, mis aitab analüüsida alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust haavatavatele sihtrühmadele (noortele). Protsessi käigus saadakse ülevaade, kui lihtne on noorel temale keelatud tooteid kätte saada müügikohtadest.

Testostlemise eesmärk on kujundada ühiskondlikke norme ja suurendada ettevõtjate vastutustunnet noorte tervise eest.

Tulemused:

Raplamaal testiti 36 müügikohta – vaatluse all oli 6 tanklat, 1 söögikoht ja 29 kauplust. KOV põhiselt Rapla vallas 16, Kehtna ja Märjamaa valdades 8 ja Kohila vallas 5 müügikohta. 22-s müügikohas küsiti noorelt dokumenti, 14-s ei küsitud. Dokument peab olema ID-kaart, ent lepiti ka õpilaspiletiga (noor andiski esmalt õpilaspileti). ID-kaarti küsiti müügikohtades, kus dokumenti sooviti näha, 36 % (8) ja 64 % olid rahul õpilaspiletiga (14).  Kahes kaupluses ei pööratud tähelepanu iseteeninduskassas noorele, samas tavakassas küsiti dokumenti.

Kohila vallas küsiti 80 % juhtudest dokumenti, Rapla vallas 75 %, Märjamaa vallas 62,5 % ja Kehtna vallas 12,5 %.

Firmade kaupa saab öelda, et bensiinijaamades on olukord paranenud – nii Olerexis kui Circle K-s küsiti kõigis dokumenti, Hepas 2-st ühes. Coopis küsiti 70% (10-st 7), Grossi kauplustes ei küsitud nagu ka 2019, Maxima ketis ühes küsiti ja teises mitte. Meie ketis küsiti 62,5 % poodidest (8-st 5) ja Rimis küsiti dokumenti nii Raplas kui Märjamaal. Erapoodides küsiti pooltes dokumenti (4-st 2).

————————————————-

Alustame Raplamaal projektiga, mis aitab komplekssete vajadustega inimesi ja nende lähedasi

Raplamaa kõik omavalitsused koostöös kahe perearstikeskuse ja Raplamaa Haiglaga  osalesid ühisprojektiga konkursil „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ ning saime Raplamaa elu edendamiseks toetust Euroopa Sotsiaalfondilt.

Projekti sihtrühmaks on eeskätt komplekssete vajadustega inimesed, need on inimesed, kes vajavad pikema aja vältel sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.

Projekti lõpuks tekivad selged kokkulepped, millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus,  luuakse piirkondlikud abivajajate profiilid, tehakse selged kokkulepped, kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud – luuakse maakondlik mudel.

Projektiga soovime tagada  efektiivse üksikjuhtumite keskse kui ka üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö – kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi aga ka muude asjakohaste partnerite vahel.

Projekt kestab järgmise aasta lõpuni ning esimene koolitus võrgustikule toimus 8. detsembril.

Projekti veab eest Rapla Vallavalitsus eesotsas abivallavanem Jüri Morozoviga.  Projektijuht on Ülle Laasner, võrgustiku koordinaator Anne-Ly Reede ja juhtumikorraldaja Katrin Nugis. Erinevaid uuringuid seoses projektiga viib läbi ja kogu protsessi aitab mudeldada Civitta Eesti AS.

Usume, et Raplamaa sotsiaal- ja tervishoiusektor saab sellest projektist palju kasu, võrgustikutöö saab uue kvaliteedi,  abivajadustega inimesed ning nende lähedased saavad vajadustele vastavaid teenuseid ning probleemidele kiiremaid ja efektiivsemaid lahendusi.

Ülle Laasner
projektijuht

—————————————————

Õpetajakoolitus “Kanep ja aju”

Koolitus toimub Kehtna Kutsehariduskeskuses 26. novembril. Koolituse eesmärgiks on noorte kriitilise mõtlemise arendamine ja kanepitarvitamise ohtude teadvustamine, et noored teeks teadlikumaid valikuid ning oskaksid hoida oma vaimset tervist. Seminaril ergutatakse antud teemal kaasa mõtlema ning arutlema, meetoditena kasutatakse loenguid, rühmaarutelusid, rollimänge ja temaatilisi
visuaalseid materjale
Analoogne koolitus toimus maakonna õpilasomavalitsuste ja noortevolikogude liikmetele 9. oktoobril.

———————————————–

Rapla maakonna uimastikasutuse uuring 

Raplamaa koolides viiakse uimastiennetusnädalal (23.-29. november) läbi noorte uimastitarvitamise uuring, milles  osalevad 5., 7. ja 10. klasside õpilased.

Uuringu peamiseks eesmärgiks on mõista ja kaardistada noorte kogemusi seoses uimastite tarvitamise ja kättesaadavusega. Uuringu tulemuste põhjal valmib raport, mis on aluseks uimastiennetuse planeerimisele Rapla maakonnas. Uuringut viib läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit (maakonna uimastiennetusnõukogu).

Uuring on anonüümne (isikutuvastamist võimaldavaid andmeid ei küsita) ning küsimuste peamine fookus on kogemusel uimastitega ning nende kättesaadavusel. Mõned küsimused on ka õpilase taustaandmete ja heaolu kohta (näiteks: tegevused koos perega, hobid, enesetunne). Vastuseid analüüsib sõltumatu analüütik.

Uuringu metoodika toetub üle-eestilisele noorte tervisekäitumise uuringule (HBSC), mis annab võimaluse võrrelda Raplamaal saadavaid tulemusi üle-eestilise uuringu tulemustega.

Viimati toimus analoogne uuring Raplamaal 2013. aastal. Uuringusse on kaasatud kõik Raplamaa üld- ja kutsehariduskoolid.

—————————————-

Meeste tervise projekt 

Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikumiga viisime Raplamaal läbi novembris  Eesti Haigekassa rahastusel  terviseuuringud  40-49-aastastele meestele. Projekt toimub teadusuuringu põhimõttel eesmärgiga analüüsida eesti meeste terviseseisundit ja olulisemaid muudetavaid tervise riskitegureid. Miks 40 – 49? Sest see on vanus, kus mehed arvavad ennast veel terved olevat, aga olulisemad terviseriskid on tegelikult juba küllalt hästi kaardistatavad.

Algul tundus, et väga keeruline on selliseid parimas elujõus mehi kätte saada. Tegime Raplamaal korraliku kommunikatsiooniplaani- oktoobris jagasime infot nii ettevõtlusnädalal flaieritega, korvpallihing Jaak Karp kutsus mehi  Ja Ülle Laasner naisi üles väikese üheminutireklaamiga Facebukis, dr Margus Punab rääkis TREraadio Tervist! saates uuringust, infot jagasid ka vallalehed ning valdade kodulehed, otsepostitused läksid ka spordiklubidele ja FB grupis Raplamaa rahvas.

11.-13. novembril oli Raplamaa Haigla juures meeste tervise buss, kus siis vastuvõtud toimusid.

Raplamaale eraldati esialgu kolme päeva jooksul  112 uuringukohta, kuna aga huvi oli väga suur, siis saime kohti juurde ning kokkuvõttes osales kolme päeva jooksul  selles projektis 163 meest!

Kliinikumi inimesed väga kiitsid Raplamaa mehi, sest nad olid väga positiivsed. See projekt kummutas täielikult müüdi, nagu mehed oleksid hoolimatud ja et neid on rakse kätte saada.

Selleaasta projekt andis kindlasti hea fooni edaspidi siin analoogseid tegevusi ellu viia.

Vastuvõtt kestis kõigest 10 minutit ja pakett sisaldas järgmiseid uuringuid ja analüüse:

  1. Vereanalüüsid olulisemate mehespetsiifiliste kehaliste muutuste tuvastamiseks (meessuguhormoon testosteroon ja SHBG, kudedele kättesaadav testosteroon ja PSA test (eesnäärme tervise marker);
  2. Vereanalüüsid üldtervise riskide hindamiseks (kolesterool, trigütseriidid, glükohemoglobiin);
  3. Vereanalüüsid maksa seisundi hindamiseks (ALAT, GGT);
  4. Vererõhu mõõtmise;
  5. Kehaehituse süvaanalüüs, mis sisaldab ka kõhuõõnesisese rasvkoe hinnangut;
  6. Meestekliiniku üldtervise küsimustiku, mis võimaldab analüüsida mehe üld- ja mehespetsiifilise tervisega seotud kehalisi muutuseid ja ka olulisemaid eluviisiga seotud terviseriske.

——————————————-


Justiitsministeeriumi tellimusel valmis lapsesõbraliku menetluse veebileht, kus on kogu vajalik info ja kontaktid lastele ja lapsevanematele, kes puutuvad kokku õigussüsteemiga. Samuti on ühte kohta koondatud teave lastega töötavatele spetsialistidele.

Veebilehel on info lastele, kes osalevad menetluses tunnistaja, kannatanu või õigusrikkujana. Samuti leiab laps sealt nõuandeid ka olukorraks, kui kohus lahendab tema perega seotud muresid.

Lapsevanema ja hooldaja jaoks on veebilehel info, kuidas olla lapsele toeks, kuidas hoida ennast olukordades ja millised on vanema õigused ja kohustused, kui nende laps on osaline menetluses.

Spetsialistid leiavad veebilehelt suuniseid, kuidas lapsi menetluses kohelda ning hoida seejuures enda vaimset tervist. Samuti annab veeb ülevaate koostöövõrgustikest, toetavatest teenustest ning täiendkoolitustest.

—————————————

Raplamaal toimus KEAT 13. korda!

“Kaitse end ja aita teist” ehk KEAT õppused on toimunud aastaid (al 2008) maakonna 6. klasside õpilastele. Tavapäraselt on koolitused päädinud varasuvise laagriga, kus osalevad koolide 8-liikmelised võistkonnad.  Sel aastal aga oli teistmoodi – kuigi KEAT laager pidi toimuma kevadel, lükkus see eriolukorra tõttu edasi. Tavaliselt kestab laager kaks päeva, kuid sel korral otsustati ühepäevase õppuse kasuks. Kuna kevadised kuuendikud olid vahepeal klassi võrra edasi liikunud, siis võtsid õppusest  osa maakonna koolide 7. klassid.

28. oktoobril toimus KEAT  Rapla päästekomando ja Rapla Kesklinna kooli ümbruses. Õppepäevast võtsid osa üle saja lapse 13 koolist (kokku 14 võistkonda). Igal esindusel tuli läbida 14 punkti, kus jagati teadmisi erinevatest valdkondadest veeohutusest liiklusõnnetusteni. Igas punktis on teemaga tutvumiseks 15 minutit. Päev algas kell 10 ja lõppes peale kolme. Õppuse koostööpartneriteks on  Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Maanteeamet ja tema koostööpartnerid, Eesti Punase Risti Raplamaa Selts, MTÜ Operation Lifesaver Estonia, Ohvriabi ja Raplamaa Omavalituste Liit.

Õppusel osalesid: Kabla Põhikool, Kaiu Põhikool, Valgu Põhikool, Rapla Vesiroosi Kool (2 võistkonda), Hagudi Põhikool, Kohila Mõisakool, Kohila Gümnaasium, Kehtna Põhikool, Valtu Põhikool, Märjamaa Gümnaasium, Järvakandi Kool, Raikküla Kool, Eidapere Kool

Projekt on rahastatud turvalisuse projektide vahenditest 2019.


Raplamaal on 15 uut mängujuhti!


Teadaolevalt on ülekaalulisus ja liikumisvaegus tänasel päeval üha enam laste ja noorte seas maad võtmas. Üheks faktiks on see, et Raplamaal oli 2016.a uuringu järgselt I klassi lastest 32% ülekaalulised. Rapla Vesiroosi Kool on Liikuma Kutsuva Kooli pilootprojektis osalenud ning ka mitmed teised koolid on neid põhimõtteid rakendanud. Üheks liikumisaktiivsuse tõstmise võimaluseks on laste endi seast mängujuhtide olemasolu. Mängujuhid saaksid vahetunnid teha koolides aktiivseks, samuti erinevad üritused.

Rapla maakonna tervisedendusliku programmi üheks tegevuseks on juba teist aastat koolides mängujuhtide väljakoolitamine.

Sel aastal toimus kahepäevane koolitus (21.-22. oktoober)  Valtu Põhikoolis. Koolitaja Eli Suklese eestvedamisel said lapsed mängujuhi oskusi, õpiti erinevaid mänge ja viidi  läbi ka suur mängude õhtu, kus oli osalejaid ka väljapoolt koolituse seltskonda.

Koolitusel osalesid lapsed maakonna 7-st koolist: Kehtna Põhikool, Vana-Vigala Põhikool, Järvakandi Kool, Hagudi Põhikool, Valtu Põhikool, Rapla Kesklinna Kool ja Rapla Vesiroosi Kool.


Raplamaa koolikokade koolitus toimus Kehtna Kutsehariduskeskuses

Koolikokkade koolituse eesmärgiks oli sel aastal tutvustada valikuid  uutest koolimenüüd rikastavatest toitudest, mida on mugav ahjudes valmistada. Erilist tähelepanu on pöörati erilisvajadustega õpilaste menüüdele (gluteenitalumatus, laktoositalumatus, taimetoit).  Millised on alternatiivid tavatoidule? Toimus nii teoreetiline kui praktiline õppus suurköögis. Osalejad said ka valmsitatud toitude tehnoloogilised kaardid kaasa.

23. oktoobril toimunud koolitusel osales 14 inimest 12 lasteasutusest – Juurust, Vana-Vigalast, Alust, Rapla Vesiroosi Koolist ja Rapla Kesklinna Koolist, Valtu lasteaiast, Kaiust, Kivi-Vigalast, Järvakandist, Kohilast, Märjamaalt ja Valgust.


Rapla ÄKK – ohutusõppus haridusasutuste meeskondadele

9. oktoobril toimus Rapla Kesklinna Koolis ja ümbruses esmakordselt haridusasutustele suunatud täiskasvanute ohutusõppus. Eeskuju selliseks ürituseks võeti eelmisel aastal Pärnumaalt – Kilingi-Nõmme ÖöMarult. Analoogne tegevus on ju ka 6. klasside õpilastele juba Raplamaal 13 aastat toimunud “Kaitse end ja aita teist” võistlusmäng.

Mida teha, kui koolis peaks toimuma äkkrünnak, kus tulistatakse või kui on juhtunud bussiõnnetus, kus osalisteks lapsed? Kuidas evakueeruda ja kuidas avariis autost välja pääseda? Mida teha suitsetavate lastega ja vägivaldsete lastega? Kuidas märgata ja aidata depressiivset  kolleegi või vajadusel teda hoopis elustada?

Rapla ÄKK andisvõimaluse end proovile panna ohtlikult realistlikes olukordades. Võistluse sihtgrupiks olid haridusasutuste töötajad. Võistkonna kapteniks aga pidi  olema kindlasti koolidirektor.

Rapla ÄKK koostööpartnerid on Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Ohvriabi, Eesti Punane Rist ja Rapla Maakonna Pshholoogiateenistus. Õppuse peakorraldaja on Raplamaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Raplatervis.

Õppusel osales 11 kooli Raplamaalt ning külalisena Jõgevamaa KEAT-meeskond. Õppus algas kell 14 ja lõppes 19.45, peale 14 punkti läbimist. Ohutuse tagamiseks olid kõik üritusel osalejad – nii võistkonnad kui korraldajad, maskeerunud äkk-maskidesse, kokku on osalisi Rapla ÄKKil üle 110 inimese.

Projekti rahastasid Raplamaa tervisedenduslik programm 2020 ja Raplamaa turvalisuse nõukogu.

https://www.err.ee/1145514/raplamaa-opetajad-oppisid-ohuolukordade-lahendamist


 


Tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend. See on positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986).
Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Seetõttu keskendub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
neljale teemale:

  • turvalisuse tagamine on terviklik;
  • turvalisus algab meist endist;
  • kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada;
  • oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada.

Raplamaal on tervise edendamisega Rapla Maavalitsuse tasandil tegeletud aastast 1995. Maavalitsus oli vahelüliks  Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ning kohalike võrgustike ning siht- ja sidusrühmade vahel viies ellu riiklikke terviseprogramme ja terviseprojekte. Aastal 2016 alustati Siseministeerimi poolt loodud siseturvalisuse arengukava 2015-2020 elluviimist kohalikul tasandil. Aastast 2018 täidab neid ülesandeid Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Tervise ja turvalisuse edendamist korraldavad Sotsiaal- ja Siseminsiteeriumi haldusalas  Raplamaal turvalisuse nõukogu, tervisenõukogu ja uimastiennetusnõukogu. Kõikides omavalitsustes on alustamas tegutsemist kohalikud tervisenõukogud.

Peamine tervisedendusalane dokument on maakonna terviseprofiil, mis on uuendamisel.

Rapla maakonna turvalisuse ja rahvatervise spetsialist on Ülle Laasner (aastast 1999).