Tervis ja turvalisus

Alkoholi aastaraamat: eestimaalased toetavad piirangutega alkoholipoliitikat

Eesti elanikud toetavad jätkuvalt piirangutega alkoholipoliitikat, selgus täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) konverentsil tutvustatud alkoholi aastaraamatust „Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis“.

Konjunktuuriinstituudi läbi viidud elanike küsitlus näitas, et 39% elanikest pooldab väheste piirangutega ja 30% rangete piirangutega alkoholipoliitikat. Võimalikult liberaalset alkoholipoliitikat sooviks 15% vastanutest ja 16% ei osanud küsimusele vastata.

„Alkoholi ostuvõimalusi on Eestis piisavalt ning alkohol kergesti kättesaadav,“ ütles aastaraamatu koostaja, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Enam kui 90 protsendile elanikest asub lähim alkoholi ostukoht kuni 10-minutilise teekonna kaugusel.“

Veidi enam kui pooled täiskasvanud elanikud (53%) toetasid toitlustusasutustes alkohoolsetele jookidele ajalise müügipiirangu kehtestamist. Valdav osa elanikke (73%) ei lubaks alkoholireklaame tänavale ja üle poole elanikest keelustaks alkoholireklaamid ka raadios (61%), internetis, sotsiaalmeedias ja televisioonis (60%) ja trükimeedias (53%).

„Riik on tõstnud kiirest alkoholi jaehinda ja piiranud sellega alkoholi kättesaadavust, mis on kaasa aidanud piirikaubanduse hoogustumisele. On positiivne, et alates 2018. aastast hakkasid rakenduma ka muud alkoholipoliitika meetmed, nagu reklaami ja müügiedenduse piirangud,“ ütles Josing. „Alkoholipoliitika tööriistakast sisaldab kümneid võimalikke meetmeid ja tark oleks neid mitmekesiselt rakendada. Oluline on ka see, et riigi elanikud mõistaksid ja toetaksid riiklikku alkoholipoliitikat.“

Eesti elanikud tarbisid 2017. aastal 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta (10,3 l täiskasvanud elaniku kohta). Maailma terviseorganisatsiooni WHO hinnangul on 6 liitrit absoluutset alkoholi elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele.

Võrreldes 2016. aastaga mullu alkoholi tarbimine oluliselt ei muutunud ja võrreldes Eestile kõige kriitilisema 2007. aastaga on alkoholi tarbimine inimese kohta langenud ligi 4,5 liitrit. Kümne aastaga on kõige enam vähenenud kange alkoholi ja lahjemate jookide, nagu siidrid ja veinid, tarbimine (vastavalt 47 ja 63%), mõnevõrra vähem langes õlle tarbimine (13%).

Alkoholi kuritarvitamisega seotud probleemidest pidasid Eesti elanikud kõige murettekitavamaks sõiduki alkoholijoobes juhtimist (92%), kodust vägivalda (84%), isikuvastaseid kuritegusid (81%), avaliku korra rikkumisi, terviseprobleeme ja alkoholist põhjustatud pereprobleeme (igaüht 80%).

Alkoholi aastaraamatuga saab tutvuda siin: http://www.tai.ee/et/valjaanded/trukised-ja-infomaterjalid/download/920

Alkoholi aastaraamat valmis Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellimusel.

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464

——————————————————————————————-

Alkoholi aastakonverents: Eestis on Pärnu linna jagu rahvast alkoholist sõltuvuses

Kui alkoholi tarvitamine ühiskonnas väheneb, paraneb kõigi heaolu ja turvalisus. Seda ülesannet ei saa siiski panna vaid tervishoiusektorile, panustama peavad nii poliitikakujundajad, riigiasutused, kaupmehed kui ka iga inimene ise, ütles Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer täna toimunud alkoholi aastakonverentsil.

TAI konverents „Kuidas tagame järjepidevuse ja terviklikkuse alkoholipoliitikas?“ keskendus Eesti alkoholipoliitikale.

„Ligi kolmandik täiskasvanud eestimaalastest on alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses – see on uue, haldusreformijärgse suure Pärnu linna jagu rahvast,“ ütles Veimer. „TAI kui sõltumatu teadus- ja arendusasutuse roll on monitoorida arenguid ja anda soovitusi poliitikakujundajatele, samuti arendada ennetuse, nõustamise ja raviteenuseid.“

Veimeri sõnul on riigi alkoholipoliitika eesmärk selge: kahjusid tervisele ja elude kaotust saame vähendada vaid siis, kui vähendame alkoholi tarvitamist. Täna tarvitatakse Eestis 8,6 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta aastas ja seda on liiga palju.

Veimer lisas et viimastel aastatel on Eestis lisaks alkoholiaktsiisi tõstmisele juurutatud mitmeid uusi algatusi. Näiteks on aastast 2018 politseil õigus ja võimalus teha testostlemist, et kontrollida alkoholi kättesaadavust alaealistele. TAI viis koos kohalike omavalitsustega läbi pilootprojekti alkoholi tarvitamise vähendamiseks noorte seas. Kauplustes on piiratud alkoholi väljapanekut, rangemad piirid seati alkoholi reklaamimisele.

TAI juhitava programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames on ravi saanud üle 3300 alkoholi sõltuvusprobleemiga inimese ja alkoholi tarvitamise häire varaseks avastamiseks on koolitatud ligi 500 perearsti. Vanemlusprogramm „Imelised aastad“ ja koolides rakendatav käitumismäng VEPA arendavad laste sotsiaalseid oskusi ning ennetavad alkoholi jt uimastite kasutamist tulevikus.

„Uuringud näitavad, et Eesti elanikud tunnevad muret suure alkoholitarvitamise pärast ühiskonnas ja tegelikult pooldavad piirangutega alkoholipoliitikat. Kodanikujulgust võiks enamgi olla – kui näed kaupluses, et alaealisele müüakse alkoholi, keegi asub purjuspäi rooli või tarvitab iga päev alkoholi, tuleks sekkuda,“ ütles Veimer. „Viimase kümne aasta jooksul on eestimaalased hakanud aina vähem alkoholi jooma – absoluutse alkoholi tarbimine inimese kohta on selle ajaga langenud ligi 4,5 liitrit. Pikaajaline trend on seega väga hea.“

Alkoholi aastakonverents korraldati Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste “Kainem ja tervem Eesti” raames.

STATISTIKAT

2017. aastal suri otseselt alkoholist tingitud haiguste või õnnetuste tagajärjel 451 inimest.
Alkoholist tingitud haiguste tõttu pöördus eelmisel aastal arsti poole 8501 inimest.
90% tapmiste ja mõrvade juhtudest oli üks osapool tarvitanud alkoholi, 70% juhtudest oli alkoholi tarvitanud mõlemad osapooled.
2017. aastal registreeris politsei kokku 5173 mootorsõiduki joobes juhtimist ning purjus juhtide osalusel toimus kokku 182 liiklusõnnetust, milles hukkus 13 ja sai vigastada 233 inimest.
2017. aastal hukkus tuleõnnetuses 27 joobes inimest, 20 joobes inimest hukkus alajahtumise ja 21 kukkumise tagajärjel. 86 enesetapu sooritanud inimest oli joobes.
Infot ravi- ja nõustamisvõimaluste kohta ning nõuandeid leiab veebilehelt www.alkoinfo.ee

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464
gea.otsa@tai.ee, http://www.tai.ee, https://www.facebook.com/TerviseArenguInstituut

———————————————————————————————

Möödunud aastal vajas vigastuste tõttu arstiabi 12% Eesti elanikest

2017. aastal vajas vigastuste tõttu ravi 156 400 Eesti elanikku, viga saanud laste arv kasvas aastaga 300 võrra, selgub täna Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud andmetest. Aasta jooksul vajas vigastuse tõttu ravi iga kuues laps Eestis.

Vigastuste tõttu vajas arstiabi 12% Eesti elanikest ehk 14 meest ja 10 naist saja elaniku kohta. Ravi vajas 36 100 last (kuni 14-aastased) ehk 18 poissi ja 15 tüdrukut saja elaniku kohta. Nende hulgas oli 1100 alla aastast imikut. Võrreldes aasta varasemaga vajas vigastuste tõttu ravi 1800 täiskasvanut vähem, seevastu viga saanud laste arv kasvas 300 võrra.

Kõige levinumad vigastuste põhjused olid kukkumine (ligi 50% juhtudest), enese äralöömine, millegagi pihta saamine ning silma sattunud võõrkeha. Ligi pooltel juhtudel saadi viga kodus.

Alla aastased lapsed saavad enim viga maapinnast kõrgemalt kukkudes, suuremate lastega juhtub õnnetusi ühepalju nii kodus kui ka koolis ja spordiväljakul.

Ravikulu vigastustele ja vigastuste tüsistustele oli üle 40 miljoni euro. Suurimaid kulutusi tehti haiglaravi vajanud vigastustele. Raskemaid vigastusi, mille puhul vajati haiglaravi, esines 6% juhtudest. Nende vigastuste ravi maksumus moodustas aga ligi 70% kõigi vigastuste ravikuludest.

Vigastuste tõttu hukkus 847 inimest: 648 meest ja 201 naist, sh 7 last. See tähendab, et iga päev sureb Eestis 2–3 inimest vigastustesse. Kolmveerand hukkunud meestest ning pool naistest olid tööealised ehk 15–64-aastased. Peamised vigastussurma põhjused oli alkoholi- ja narkomürgistus ning enesetapp. Need olid surma põhjuseks pooltel vigastussurma juhtudest.

Vigastusteks loetakse nii vigastusi, mürgistusi kui muid väliste tegurite mõjul tekkinud kehalisi kahjustusi.

Vaata lisa  tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist:

Vigastuste andmed:

http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__09Vigastused/?tablelist=true

Varem avaldatud surmaandmed, sh vigastussurmad:

http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/?tablelist=true&rxid=48372ab8-e2f1-4887-baf9-762b2e5e5efa

Gea Otsa
avalike suhete juht
Tervise Arengu Instituut
tel: +372 6593810, +372 5266464

———————————————————————————-

Tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.

Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend. See on positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.

Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986).
Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Seetõttu keskendub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
neljale teemale:

  • turvalisuse tagamine on terviklik;
  • turvalisus algab meist endist;
  • kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada;
  • oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada.

Raplamaal on tervise edendamisega Rapla Maavalitsuse tasandil tegeletud aastast 1995. Maavalitsus oli vahelüliks  Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ning kohalike võrgustike ning siht- ja sidusrühmade vahel viies ellu riiklikke terviseprogramme ja terviseprojekte. Aastal 2016 alustati Siseministeerimi poolt loodud siseturvalisuse arengukava 2015-2020 elluviimist kohalikul tasandil. Aastast 2018 täidab neid ülesandeid Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Tervise ja turvalisuse edendamist korraldavad Sotsiaal- ja Siseminsiteeriumi haldusalas  Raplamaal turvalisuse nõukogu, tervisenõukogu ja uimastiennetusnõukogu. Kõikides omavalitsustes on alustamas tegutsemist kohalikud tervisenõukogud.

Peamine tervisedendusalane dokument on maakonna terviseprofiil, mis on uuendamisel.

Rapla maakonna turvalisuse ja rahvatervise spetsialist on Ülle Laasner (aastast 1999).