Värskelt ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“

Vaimne tervise ennetus ei puuduta vaid sotsiaalvaldkonda, vaid vajab valdkondade ülest panustamist nii riigi kui kohalikul tasandil. Värskelt ilmunud Eesti inimarengu aruanne 2023 läheneb vaimse tervise ennetuse ja edenduse teemadele läbi keskkondade (suhte,-digi,-füüsiline keskkond) kujundamise ja eluviisi valikute parandamise.

Aruande põhisõnum on: ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ja seotusest kogukonnaga.

Inimareng saab jätkuda ka ebakindlal globaalsete kriiside ajastul, kui inimeste vaimset tervist ja heaolu teadlikult hoida ja kaitsta.

„Kui kuuluvus- ja turvatunne vähenevad ning suureneb usaldamatus riigi ja teiste inimeste suhtes, siis väheneb ka vaimne heaolu ja suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Tunne, et minu arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist ja polariseerumist,“ sõnas Merike Sisask.

Suur osa vaimse tervise toetamise võimalustest asub väljaspool arstikabinette ja haiglaid. Vaimset tervist mõjutab läbi terve meie elu keskkond, kus me elame ja tegutseme ning eluviisivalikud. „Võtmeküsimus on, kuidas tõsta teadlikkust tervislikest eluviisidest ja toetavate suhete olulisusest ning kuidas panna keskkond – nii digitaalne kui ka füüsiline – meie vaimse tervise heaks tööle,“ rääkis Sisask.

Inimarengu aruande ettepanekud:

• Investeerida ennetusse läbi keskkondade kujundamise, mis aitavad heaolu luua ja vaimset tervist hoida – pere ja kodu, kool, töökoht, digikeskkond, füüsiline keskkond linnaruumis ja maal. Varakult sekkudes ja ennetades on võimalik ära hoida survet spetsialiseeritud vaimse tervise teenustele. Iga ennetusse investeeritud euro aitab kokku hoida kümneid eurosid ravi arvelt.
• Tugevdada inimeste isetoimimise võimet – eneseabi, enesehool, vaimse tervise esmaabi oskused, sotsiaal-emotsionaalsed oskused lastel, emotsionaalse regulatsiooni oskus (stressi korral), säilenõtkus. Edu peaks olema oma võimete realiseerimine, see teeb inimese õnnelikuks.
• Tugevdada koostoimimise võimet, tähendusrikast kaasatust kogukonda, haavatavuse varajast märkamist – sekkumised ja ühistegevused kogukonna tasandil, neid soodustav elukeskkond, huvitegevuste laiendamine, vanemlike oskuste arendamine, kiusamisvastased programmid.
• Ühiskonnas otsuste tegemisel peab alati küsima, kuidas keskkond inimeste vaimset tervist toetaks, selle asemel et seda kahjustaks. Sellega mitte arvestamise eest maksame ühiskonnana kõrget hinda.
• Vaimse tervise edendamine ja probleemide ennetamine peab olema valdkondade ülene, sest suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda (haridus, sotsiaalkaitse, kultuur, turvalisus ja julgeolek), kus võib ühtlasi olla suurem potentsiaal innovatsiooniks.
• Rohkem tähelepanu on vaja pöörata inimelu kultuurilise ja vaimse poole tähendusrikkusele, et kogukond ja inimesed hoiaksid kokku – jagatud väärtustele ja traditsioonidele, looduse ja ühiskonna ökosüsteemide seotusele.

Eesti inimarengu aruanne 2023 „Vaimne tervis ja heaolu“ on kümnes SA Eesti Koostöö Kogu väljaanne. Aruande peatoimetaja on Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask.

Viie peatüki toimetajad on: Kenn Konstabel (Tervise Arengu Instituut), Dagmar Kutsar (Tartu Ülikool), Kersti Pärna (Tartu Ülikool), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikool), Helen Sooväli-Sepping (TalTech). Aruande koostamisse on panustanud kokku 70 teadlast ja eksperti erinevatest ülikoolidest ja teadusasutustest. Aruande valmimist toetas Sotsiaalministeerium.

Eesti inimarengu aruande koostamise taust

Eesti inimarengu aruanne on iga kahe aasta tagant ilmuv raport, mis koondab Eesti tunnustatuimate teadlaste poolt koostatud andmestiku ja kirjeldused Eesti Vabariigi sotsiaal- majanduslikust arengust. Eesti inimarengu aruanne on teaduspõhine peegeldus Eesti tegelikkusest ja arenguvalikutest, mida saavad oma tegevuses aluseks võtta otsustajad nii poliitikas, majanduses kui ka muudes valdkondades.

Aruande metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil – inimarengu aruannetel (Human Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP). Võttes arvesse paljusid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides.

Eestis on inimarengu aruanne ilmunud 1995. aastast. 2006. aastast alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu.

Eesti Koostöö Kogu jätkab lisaks inimarengu aruande väljaandmisele ka seda populariseerivate jätkutegevustega.

Kõikide koostööettepanekute ja ideede osas palun võtke ühendust kairi@kogu.ee