TAI: Hoolimata koroona-aasta keerulistest oludest avastati sõeluuringute käigus 60% sõeluuringute vanuserühmade vähijuhtudest

2020. aastal avastati rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi sõeluuringu käigus kokku 389 vähijuhtu. Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal kokku 1864 rinna-, emakakaela- ja jämesoolevähi esmasjuhtu, neist 673 vähijuhtu sõeluuringu vanuserühmades.

Rinnavähi esmasjuhte vanuserühmades 50–69 oli 345; emakakaelavähi esmasjuhte vanuserühmades 30–64 oli 66 ja jämesoolevähi esmasjuhte vanuserühmades 60–69 oli 262. Seega diagnoositi ligi 60% sõeluuringu vanuserühmade vähijuhte tervetel kaebusteta inimestel justnimelt sõeluuringute käigus, mis tähendab, et koroona-aasta keerulistele oludele vaatamata suutsid tervishoiutöötajad teha ääretult tänuväärselt efektiivset tööd, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud sõeluuringute tulemuste aruandest.

Kõigi sõeluuringute osalusmäär langes võrreldes eelneva aastaga, kuna 2020. aastal olid plaaniline ravi ja sõeluuringud ligi kaks kuud katkestatud COVID-19 pandeemia ja liikumispiirangute tõttu.

Rinnavähi sõeluuringule kutsuti 2020. aastal ligi 73 000 naist, neist osales aasta jooksul sõeluuringul, kus teostati mammograafiline esmasuuring, ligi 39 000 naist (osalusmäär oli 53,4%). Võrreldes aasta varasemaga (2019) langes osalusmäär 2,5 protsendipunkti. Aasta varem avastati rinnavähi sõeluuringu käigus 249 rinnavähijuhtu, 2020. aastal avastati sõeluuringute käigus 245 vähijuhtu. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 50–69-aastaste vanuserühmas kokku 345 rinnavähi esmasjuhtu, seega diagnoositi ligi 71% sõeluuringu vanuserühmade vähijuhtudest tervetel kaebusteta inimestel rinnavähi sõeluuringu käigus. Vaatamata koroonapiirangutele suutsid tervishoiuasutused töö nii korraldada, et suur osa naisi sai sõeluuringul osaleda.

„Vaatamata madalale hõlmatusele COVID-pandeemia esimesel aastal on vähi sõeluuringud aidanud ära hoida või avastada uusi vähijuhte sümptomiteta inimestel võimalikult vara. Kui vähk avastada varajases staadiumis, tagab see paremad ravitulemused ning väheneb ka vähisurmade arv,“ kommenteeris TAI vähi sõeluuringute registri juht Birgit Saare.

Emakakaelavähi sõeluuringule kutsuti 2020. aastal ligi 56 000 naist, neist käis aasta jooksul sõeluuringul, kus tehti PAP-test, ligi 25 000 naist (45% kutsutud naisest). Võrreldes aasta varasemaga langes emakakaelavähi sõeluuringus osalemine ühe protsendipunkti võrra. Sõeluuringu käigus leiti vähk 17 ning vähieelsed muutused 107 naisel. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 66 emakakaelavähi esmasjuhtu (30–64-aastaste vanuserühmas), neist 26% avastati sõeluuringul.

Jämesoolevähi sõeluuringusse kutsuti 2020. aastal ligi 82 000 meest ja naist, neist käis uuringul 50,5%. Võrreldes varasema aastaga langes osalemine kolme protsendipunkti võrra, sõeluuringu käigus avastatud vähijuhtude arv oli suurem kui aasta varem. Vähk leiti 127 juhul, mida on 16 inimest rohkem võrreldes varasema aastaga. Vähiregistri andmetel diagnoositi 2020. aastal 60–69-aastaste vanuserühmas 262 jämesoolevähi esmasjuhtu, ligi 50% diagnoositi sõeluuringu käigus.

Eestis kutsutakse 2023. aastal rinnavähi sõeluuringule 50–68 aasta vanuseid naisi, kui neil ei ole viimase viie aasta jooksul diagnoositud rinnavähki. Aastal 2023 on rinnavähi sõeluuringule oodatud 1955., 1957., 1959., 1961., 1963., 1965., 1967., 1969., 1971. ja 1973. aastal sündinud naised – kokku on sõeluuringule oodatud 90 401 naist.

Emakakaelavähi sõeluuringule on tänavu kutsutud 73 827 naist, sünniaastatega 1958, 1963, 1968, 1973, 1978, 1983, 1988 ja 1993. Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Sõeluuringule ei kutsuta naisi, kellel on viimase viie aasta jooksul diagnoositud häbeme-, tupe-, emaka- või emakakaelavähk.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse mehi ja naisi vanuses 60–68 iga kahe aasta järel, kui neil ei ole elu jooksul diagnoositud jämesoolevähki ja/või tehtud sõelkoloskoopiat. Sellel aastal on jämesoolevähi sõeluuringule kutsutud 82 262 meest ja naist sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963.

Sõeluuringul osalemise ning hilisema vajaliku ravi eest tasub Tervisekassa sõltumata ravikindlustuse olemasolust. Kui rahvastikuregistri andmetel Eestis elaval inimesel on välisriigi ravikindlustus ja tal puudub Eesti oma, siis saab ta küll sõeluuringul osaleda, kuid peab uuringu eest tasuma ise.

Info sõeluuringul käinutest laekub vähi sõeluuringute registrisse tervise infosüsteemist ja Tervisekassa raviarvetelt ning kinnitunud vähidiagnoosid Eesti vähiregistrist.

Vähi sõeluuringute registri analüüsidest olulisemad kokkuvõtted avaldatakse regulaarselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel asuvas tervisestatistika andmebaasis. Lisainfot sõeluuringute kohta leiab Tervisekassa kodulehelt (https://soeluuring.ee/).

 

Valdo Jahilo
kommunikatsioonikeskuse juht
tel: 503 9531
Teams: valdo.jahilo@tai.ee
Tervise Arengu Instituut
Jälgi meid Facebookis