Tutvustame seekordse maakonna laulu-ja tantsupeo kontseptsiooni autoreid

Foto: Siim Solman

Kes on seekordse Raplamaa laulu-ja tantsupeo kontseptsiooni autorid ja kuidas see mõte sündis? Ideekonkursi võitjad Hele Israel ja Eline Villig räägivad lähemalt.

Eline: Ma olen alati olnud aktiivne suhtleja ja tegutseja. Olen töötanud merel, panganduses, teinud personalitööd ning õpetanud kutsekoolis kokaõpilasi ja juhendanud kokandusringe. Lõpusirgel on õpingud Tallinna Ülikooli keeletoimetamise magistrantuuris. Lisaks kooliõpikutele ja ilukirjandusele on mind alati ümbritsenud muusika. Vanu lasteaia- ja koolifotosid sirvides leian end ikka mõnel peol solistina, ansambli või koori koosseisus esinemas. Kui vahepealsetel aastatel laste kõrvalt laulmine soiku jäi, tekkis pärast 2014. aasta üldlaulupidu taas soov mõne koori koosseisus esineda ning aitasin toonasel Kehtna klubi juhatajal kokku kutsuda segakoori Corvus, mille kooseisus osaleme juba neljandat korda ka Raplamaa laulu- ja tantsupeol.

Hele: Olen kogu elu olnud seotud kooliga. Gümnaasiumi järel astusin kohe ülikooli ning juba õpingute kõrvalt asusin tööle ajalooõpetajana Rapla Ühisgümnaasiumis, nüüd teen seda tööd Rapla Gümnaasiumis. Minu rõõmsat meelt hoiavad minu pere, sõbrad, koorilaul, lugemis- ja reisikirg ning suurepärased kolleegid.

Eline: Ühistel kõnniringidel jõuame ikka maast-ilmast rääkida ning viskasin õhku mõtte, et nägin ROL-i kutset ja me võiks ka maakonna peo jaoks mõtteid paberile panna. Uskuge, selleks läks umbes kannutäis teed ja 15 minutit, nii lihtsalt see tuligi. Meid mõlemat kõnetas rõõmutunne lihtsatest asjadest, meenus Kustas Kikerpuu lugu  „See rõõm on elust endast“ ja selle ümber oma idee kirjutasimegi. Peamine sõnum laulu- ja tantsupeolistele ongi see, et rõõmu võib leida väga väikestest, tihti tasuta asjadest, ja see rõõm tuleb endas üles leida. Hea film, kaasahaarav raamat, sõbra kallistus, matk looduses, mõnus kodune kook, lapse naer – need teevad ju meele rõõmsaks, kas pole? Ning muidugi rõõm laulust-tantsust. Loodame väga, et kõik peolised suudavad sel päeval kõik argimured unustada ja leida endas killukese või rohkemgi rõõmu ja seda ühiselt Rapla Tammemäel tähistada.

Koorilauljatena oleme rõõmsad, et Raplamaa laulu- ja tantsupeo traditsioon on püsinud ning oleme saanud ka oma ideedega selle jätkumisse panustada. Ootame seda, et pidu õnnestuks ning südant täidaks rõõm järgmise peoni.