Rapla maakonna testostlemise raport aastal 2024
Testostlemine on meetod, mis aitab analüüsida alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust haavatavale sihtrühmale (noortele). Protsessi käigus saadakse ülevaade, kui lihtne on noorel temale keelatud tooteid kätte saada müügikohtadest.
Testostlemise eesmärk on kujundada ühiskondlikke norme ja suurendada ettevõtjate vastutustunnet noorte tervise eest.
Rapla maakonnas toimus testostlemine 4. detsembril. Testostlemise korraldas Raplamaa Omavalitsuste Liit ja tegevus on maakonna rahvatervise programmi osa. Kokku osales testostlemises neli noort vanuses 18 aastat ja üks noor vanuses 16 aastat (Märjamaa vallas). Noori saatsid täiskasvanud isikud maakonna tervisenõukogust.
Protseduur: alkoholi ja tubakatoodete ostu imiteeriti. Suurte kaupluste puhul testiti nii tava- kui iseteeninduskassat. Kui testija jõudis maksmise momendini ilma dokumenti küsimata, oli test ebaõnnestunud. Testostlemise kohta anti kohest tagasisidet müüjatele – kes testi läbis, sai rohelise tänukirja ja kes ei läbinud, punase märgukirja.
Noored kaardistasid müüjate suhtumist (silmside, vanuse küsimine), millist dokumenti küsiti, kas dokumendi andmete põhjal arvutati vanust jms. Isikut tõendav dokument on ID-kaart või pass. Õpilaspilet, juhiluba jms, kuigi seal on sünniaasta peal, ei kuulu seaduse järgselt sellesse kategooriasse. Lugesime küll testi sooritanuks, kui küsiti dokumenti ja arvutati vanust (sh õpilaspilet), sest oluline oli, et teenindaja fikseeris noore vanuse.
Raplamaal testiti 45 müügikohta – vaatluse all oli 11 tanklat, 1 kiosk ja 33 kauplust. KOV põhiselt testiti Rapla vallas 19, Kehtna vallas 8, Märjamaa vallas 12 ja Kohila vallas 6 müügikohta. 21-s (47%) müügikohas küsiti noorelt dokumenti, 24-s ei küsitud (53 %).
Rapla vallas läbisid testi 50% (2023 18%), Kehtna vallas 38% (2023 75%), Märjamaa vallas 50% (2023 61%) ja Kohila vallas 33% (2023 67%) müügikohtadest.
11-st tanklast küsiti 4-s dokumenti (36%). Suurte kaupluste puhul, kus testiti nii tavakassat kui iseteeninduskassat, läks arvesse kahe testi keskmine. Tavapäraselt kassas küsiti dokumenti, aga iseteeninduses ei küsitud. Kõige korrektsem käitumine oli COOPi ketis – kauplusi oli kokku 13 – testi läbisid 78% (2023 62%). Iseteeninduskassadest sooritati testostlemist kokku 6-s kaupluses, millest vaid ühes (17%) küsiti dokumenti (Rapla Coop). 15 ostu korral näidati dokumendiks õpilaspiletit, mis teenindajale sobis, kuigi õigeks isikut tõendavaks dokumendiks on ID-kaart.
Ideaalselt käituti 10-l korral: Rapla Selveri kassa, Jaama Hepa tankla, Rapla Coop kassa, Raikküla Coop, Juuru Coop, Hagudi Coop, Kohila Coop, Märjamaa Coop, Märjamaa Rimi ja Kaerepere Meie. Aitäh!
Üldiselt teenindajatel on ostjatega olemas silmside, kuid puhtalt välimuse järgi ei saa hinnata noore vanust ja seetõttu tuleb küsida kontrolliks dokumenti. Peamised põhjendused, miks dokumenti ei küsitud: ostja oli pikk ja ostjal oli habe.
Valminud on ca 2 minutiline õppevideo, kuidas korrektselt käituda vanusekontrolli teostamiseks. Video on edastatud ettevõtetele ning jagatud ka sotsiaalmeedias, et ka kogukonnad oleksid teadlikumad.
Videot saab näha SIIT.
Ülle Laasner, turvalisuse ja rahvatervise spetsialist ja
Anabell Kinkar, haridusasutuste tervisedenduse spetsialist
