TAI: Eesti inimesed kaotavad üha rohkem eluaastaid ainevahetusega seotud haigustele 

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal kaotas Eesti rahvastik enneaegsete surmade ja haigestumise tõttu 2024. aastal 422 232 eluaastat. Murettekitavalt on tõusuteel närvisüsteemiga ja ainevahetusega seotud haigustega seotud tervisekaotus. Ainevahetusega seotud tervisekaotus kasvas aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga 50%.

Tervisekaotus oli 2024. aastal veidi väiksem kui aasta varem (langus 0,4%), kuid siiski 2% kõrgem kui 2019. aastal. Mehed kaotasid enneaegsete surmade ning haigestumise tõttu 196 754 ja naised 225 486 aastat. Enneaegsete surmade tõttu on kaotatud eluaastate arv viie aastaga meestel vähenenud üks ja naistel kaks protsenti. Naiste suurem tervisekaotus on seotud nende pikema elueaga.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on endiselt vereringeelundite haigused ja kasvajad

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks on juba aastaid olnud vereringeelundite haigused (33%) ja kasvajad (18%), meestel lisaks vigastused ja mürgistused (10%) ning naistel nii sisesekretsiooni, toitumis- ja ainevahetusehaigused (7%) kui ka lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%). Närvisüsteemihaigused põhjustasid 2024. aastal ligi 16 600 kaotatud eluaastat ning see number kasvas 2024. aastal 38% võrreldes eelneva aastaga ning 41% võrreldes 2019. aastaga.

„Kuigi peamised tervisekaotuse põhjused püsivad aasta-aastalt samad, siis täheldame siiski olulisi muutusi haigusepõhistes trendides. Kõige silmatorkavam muutus on seotud närvisüsteemihaigustes. Sellisteks haigusteks on näiteks dementsus, Parkinsoni tõbi ja epilepsia,“ selgitas TAI tervisestatistika osakonna analüütik Maria Lepnurm.

Ülekaalulisus ja rasvumine mõjutavad inimesi 

Samuti olid jätkuvalt tõusuteel sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused (sh diabeet), mille tõttu kaotatud eluaastad ulatusid 25 268-ni, kasvades aastaga 5% ja võrreldes 2019. aastaga juba poole võrra. Selle kasvu taga on eeldatavalt ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemine Eesti elanikkonnas.

„Suurt osa tervisekaotusest saaks vältida ning tegurid, mis kahju tekitavad, on suures osas universaalsed. Olgu selleks tasakaalustamata toitumine, vähene kehaline aktiivsus või alkoholi ning tubaka tarvitamine. Võimalused tervisekaotuse vähendamiseks on nii inimeste endi, organisatsioonide kui ka riigi käes ning kindlasti ei ole kõiki võimalusi selleks piisavalt ära kasutatud,“ sõnas Lepnurm.

Paranemismärke tervisekaotuse trendides näitavad hingamiselundite haigused

Positiivsema poole pealt oli näha olulist langust hingamiselundite haiguste puhul. Võrreldes 2023. aastaga vähenes nende tõttu kaotatud eluaastate arv 13% ning võrreldes 2019. aastaga on seis püsinud stabiilsena. Samuti vähenes tervisekaotus 2024. aastal psüühika- ja käitumishäiret haigusrühmas 7% võrreldes eelneva aastaga, ehkki jääb siiski 10% kõrgemaks kui 2019. aastal.

Silmatorkavalt oli kahanenud ka raseduse, sünnituse ja sünniperioodi seisunditega seotud tervisekaotus. 2024. aastal kaotati sel põhjusel 4 416 eluaastat, mis on 11% vähem kui 2023. aastal ja tervelt 41% vähem kui 2019. aastal.

Vereringeelundite haigused ja vähk on endiselt tervisekaotuse vedurid

Kõige suurema absoluutarvuga haigusrühmad olid endiselt vereringeelundite haigused, mis põhjustasid üle 146 000 kaotatud eluaasta, kuigi siin oli näha mõõdukat langust nii aasta kui viie aasta lõikes. Veidi alla poole kõikidest surmadest ehk 7222 oli põhjustatud vereringeelundite haigustes. Kasvajate osakaal on samuti püsinud kõrge (74 160 eluaastat), olles siiski viie protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal.

Kõige vähem eluaastaid kaotatakse haigustele Harju maakonnas, enim Jõgevamaal

Piirkondlikus vaates on kaotatud eluaastate arv ehk tervisekaotus 1000 maakonna elaniku kohta suurim Jõgeva maakonnas (394 eluaastat 1000 elaniku kohta), millele järgnevad Ida-Viru (391) ja Hiiu maakond (375). Nimetatud piirkondades on rahvastiku tervisenäitajad jätkuvalt Eesti keskmisest halvemad. Kõige vähem on surmade, haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Harju maakonnas (264), millele järgnesid Tartu (296) ja Saare maakond (301).

„Jõgevamaa, Ida-Virumaa ja Hiiumaa suurem tervisekaotus võib olla seotud nii vanema elanikkonna osakaaluga, madalama sotsiaalmajandusliku olukorraga kui ka piiratud terviseteenuste kättesaadavusega,” kommenteeris andmeid Lepnurm. „Maakondade vaheline erinevus viitab vajadusele piirkondlike tervisealaste sekkumiste järele, mis võtavad arvesse kohalikke riskitegureid ning teisalt võimalusi, kuidas elanike tervist toetada,” lisas ta.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad“ all.