Raplamaa XXVIII laulu- ja XXI tantsupeol ISEOMA
XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu ISEOMA toimus Tallinnas 3.–6. juulil 2025. Raplamaalt osales peol kokku 1680 inimest – 79 kollektiivi ja 54 juhendajat. Raplamaa kuraator ISEOMA peol oli Heli Lints.
XXVIII laulupeo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, peo keskmes olid meie oma laulud ja murdekeel.
XXI tantsupeo pealavastaja oli Helena-Mariana Reimann, kelle ideest sündiv tantsupidu jutustas loo suguvõsa kokkutulekuks valmistumisest.
Rahvamuusikapeo fookuses oli rahvamuusika ise kogu oma mitmekülgsuses. Peo loominguline juht oli Helin Pihla.
Ettevalmistused suureks peoks
Laulu-ja tantsupeo protsess hakkas pihta 2023.a septembris, kui kollektiividel tuli peole registreeruda. Juhendajad käisid repertuaariseminaridel 2024. aasta kevadel ja suve lõpus. 2025. a algusest kuni maini läbisid kõik kollektiivid 2 eelproovi-ülevaatust.
Tuleteekond läbi Raplamaa
Peo tuleteekond liikus Raplamaalt läbi 25.–26. juunil. Tuli võeti vastu Kullamaalt ja liikus siin erineval viisil 158 kilomeetrit, peatus 11 paigas ning tõi kokku 1068 inimest. Peatuskohtades toimusid ühised tantsimised, tervitati ja jagati peo tuld. 25. juuni õhtu lõppes Kehtnas kontserdi ja simmaniga. Järgmisel hommikul toimus Kalbu külas Ullo Toomi mälestuskivi juures ühistants ning siis anti tuli Järvamaale üle.
Rongkäik
Rongkäik alustas Vabaduse väljaku juurest, kolonni ees liikus maakonna silt ja kõige ees tervitas rongkäiku vaatama tulnud inimesi Rapla Väikelinnateater. Lisaks maakonna esindajatele olid maakonna päises ka Saksamaa külalised Raplamaa sõprusmaakonnast Kaiserslauternist. Raplamaa neli valda – Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla liikusid rongkäigus tähestikulises järjekorras. Iga valla ees oli kastiratas ja Hoog tõukeratas ning valla esindajad. Raplamaa rongkäigu sammule andsid hoogu kolm puhkpilliorkestrit. Kolonni lõpus liikusid vallalippudega tõukerattad. Vaatamata tihedale vihmasajule oli Raplamaa rongkäigus osalejatel hea tuju ning ühist liikumist saatis rõõmus meeleolu.
Tantsupidu
Tantsupeo etendused toimusid 3. ja 4. juulil. Tantsupeo lugu väljendas seekord suguvõsa kokkutulekut, kus erinevast Eestimaa kantidest tantsijad kokku tulevad. Raplamaa kuulus Keskpõranda regiooni, kes oli peol külaliste võõrustaja. Raplamaalt osales tantsupeol 37 kollektiivi.
Laulupidu
Laulupeo avakontsert toimus 5. juulil ja suurkontsert 6. juulil. Rapla maakonnast osales peol 40 kollektiivi: 4 lastekoori, 1 meeskoor, 3 naiskoori, 2 poistekoori, 3 puhkpilliorkestrit, 8 segakoori, 1 sümfooniaorkester, 3 valiklastekoori, 10 valikmudilaskoori, 1 valiknaiskoor, 4 valiksegakoori.
Rahvamuusikapeol osales Raplamaalt 1 kollektiiv ja 1 üksikmängija.
Tantsijad ööbisid 6 ööd Pelgulinna Gümnaasiumis ja lauljate majutusmaja oli Ehte Humanitaargümnaasium. Tunnustust väärivad meie majutuskohtade valvurid ja meditsiinilise teenuse eest vastutanud Reena Rostin.
Raplamaa kuraator Heli Lints võtab peo kokku järgmiselt: „ Saime tehtud – esindasime väärikalt Raplamaad! Raplamaa oma nägu tuli täiesti välja. Rongkäigu päis oli meil väga uhke, jäi kindlasti silma.“
Nii laulu- kui tantsupeol osalejad jäid väga rahule. Sotsiaalmeedia on täis õnnelikke postitusi peo emotsioonidest.
