Raplamaa 28. tervisedenduse konverents “Alkoholism – nurjatu probleem?”

Reedel, 5.detsembril toimus Rapla Kultuurikeskuses Raplamaa 28. tervisedenduse konverents “Alkoholism – nurjatu probleem?”

Päevakavasse mahtusid luguteatri mõtisklus, ettekanded ning paneeldiskussioon. Päeva modereeris Eero Raun. Peaesineja sotsiaalminister Karmen Joller avas teema riikliku ja kohaliku alkoholipoliitika vaatenurgast. Oma tööst ning kogemustest rääkisid Märjamaa valla sotsiaalosakonna juhataja Marge Viska ning noorte heaolu spetsialist Mart Martma. Kogemusnõustaja Urme Puntso ning Töömaja tegevjuht Villy Võrk jagasid oma kogemust alkoholist loobumisest ning igapäevasest tööst sõltlastega.

Konverentsi lõpetuseks anti ülevaade projektist „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine Raplamaal“ ning räägiti edasistest sammudest.

Sotsiaalminister Karmen Joller käsitles oma ettekandes alkoholi rolli ühiskonnas, alkoholipoliitika kujunemist ning alkoholi tervise-, sotsiaal- ja majanduslikke mõjusid. Ta rõhutas, et uued alkoholipoliitika suunad on väljatöötamisel, kuid arutelud nende üle on keerulised, eeskätt vabaduse ja isikliku vastutuse küsimuste tõttu. Eestis on alkoholi liigtarbimine olnud ajalooliselt probleemne ning kuigi olukord on võrreldes varasemaga paranenud on Eestis tarbimise tase Euroopa keskmisest kõrgem.

Minister tõi esile, et ohutut alkoholikogust ei ole tegelikult olemas ning ka väikesed kogused põhjustavad tervisekahjusid. Alkohol mõjutab und, vaimset tervist, vererõhku, ainevahetust ja võib süvendada mitmeid haigusi ning muuta ravi ebaefektiivseks. Eraldi rõhutas ta seost alkoholi ja vaimse tervise vahel ning juhtis tähelepanu sellele, et alkoholism on haigus, mida ei saa lahendada lihtsa soovitusega „ära joo“. Sageli tuleb tegeleda algsete probleemidega, nagu traumad ja vaimse tervise häired, ning pakkuda inimesele tuge järk-järguliseks muutuseks.

Joller rääkis ka alkoholi majanduslikust mõjust, märkides, et alkoholi tarvitamisega seotud haiguste ravimiseks kulus Tervisekassal 2022. aastal 50 miljonit eurot. Tegelik kulu suurem (sisse ei ole arvestatud perearstiabi ja ravimite hüvitisi). Need ressursid oleksid tema sõnul vajalikud muude teenuste ja ennetustegevuste jaoks. Ta pidas oluliseks riiklikke meetmeid, mis aitavad vähendada alkoholi kättesaadavust ja nähtavust, tuues näiteid alkoholi müügipiirangute, reklaami vähendamise ja öise müügi piiramisest, mis on andnud reaalseid tulemusi nii Eestis kui ka naaberriikides. Samas rõhutas ta, et lisaks riigipoliitikale saavad palju ära teha ka kohalikud omavalitsused.

Ettekande lõpuosas rõhutas minister ennetuse tähtsust ning muutust alkoholi tarvitamise kultuuris, eriti nooremate põlvkondade seas. Alkoholivabade jookide laiem kättesaadavus ja normaalne suhtumine alkoholist loobumisse on tema hinnangul märgid positiivsest muutusest. Minister rõhutas, et töö alkoholikahjude vähendamisel vajab nii riigi, kohalike omavalitsuste kui ka kogukondade järjepidevat panust.