COVID-19: riigi põhisõnumid

• Eestis on koroonaviiruse leviku olukord tõsisem kui kunagi varem. Kui haiglate kriitiline piir on käes, tuleb arstidel hakata valima, kes saab abi ja kes mitte. Ükski arst ei taha sellist valikut teha ja keegi meist ei taha patsiendina selles olukorras olla.  Selleks, et viiruse levikut takistada, jäta ära kõik kokkusaamised, mis pole hädavajalikud, vähenda kontakte ja kasuta kaugtöövõimalusi.

• Hooli oma tervisest ja vaktsineeri end COVID-19 vastu! Vaktsineerimine on parim viis kaitsta ennast raskelt haigestumise eest. Uuri, kas sinu lähedasel eakal on tehtud ka tõhustusdoos, ja vajadusel aita tal vaktsineerima jõuda. Kui soovid enne vaktsineerimist spetsialistiga nõu pidada, helista perearsti nõuandetelefonile 1220 või räägi oma perearstiga. Infot vaktsineerimispunktide kohta saad telefonilt 1247 või veebilehelt vaktsineeri.ee.
  • Tõhustusdoosi saad teha vähemalt kuus kuud pärast vaktsineerimiskuuri lõppu. See vähendab kordades haigestumise võimalust ja vajadust haiglaravi järele. Tõhustusdoosid on eriti vajalikud üle 65-aastastele, krooniliste haigustega inimestele ja neile, kellel oma töö tõttu on risk nakatuda koroonaviirusega.
• Teeme kõik endast oleneva, et nakkuse levikut takistada! Kanna maski, et kaitsta ennast ja teisi. Ole valmis toitlustuskohta, kino, teatrit või muud asutust külastades esitama töötajale oma digitõendit. Haigena püsi alati kodus! Kui oled lähikontaktne, siis ka vaktsineerituna võiksid jääda kodutööle, sest vaktsineeritud inimesed saavad nakkuse reeglina oma pereliikmetelt.

Vaktsineerimisega seotud suurematest hirmudest:

• Kui räägitakse kõrvaltoimete pelgamisest, väidetakse sageli ka, et avalikkusele ei anta teada, millised need on.  Kõik Eesti teatised vaktsiinide võimalikest kõrvaltoimetest avaldab Ravimiamet iga nädal oma kodulehel. Ravimiamet kogub kõik laekunud kõrvaltoimete andmed kokku ja annab ka esialgse hinnangu, kas tegemist võib olla konkreetse ravimiga seotud tervisenähtusega või muudest põhjustest tingitud probleemiga. Kui inimene kahtlustab, et tal esineb seoses vaktsineerimisega mõni häiriv kõrvaltoime, tuleb kindlasti ühendust võtta perearstiga, kes saab pakkuda abi ja edastada ühtlasi info Ravimiametile. Ravimiameti veebis saavad inimesed vajadusel ka ise kõrvaltoimetest teatada. Seda saab teha siin: https://www.ravimiamet.ee/covid-19-vaktsiini-k%C3%B5rvaltoimetest-teatamise-vorm

• Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et covid-19 vaktsineerimine mõjutaks viljakust. Koroonaviirusesse nakatumisega on aga seotud märkimisväärsed riskid ning see võib mõjutada nii meeste kui naiste viljakust. Märkimisväärsete riskidega on seotud ka raseduse ajal koroonaviirusega nakatumine. Naistearstide kogemus Eestis ja maailmas näitab, et kui lapseootel naine haigestub, siis suureneb nii enneaegse sünnituse risk kui ka tõenäosus, et naine vajab intensiivravi. Vaktsineerimine COVID-19 vastu vähendab neid riske oluliselt.