Toimus Rapla maakonna 27. tervisekonverents “Väärikas elu, lõpuni”

Raplamaa tervisekonverents

Tervisekonverentsil “Väärikas elu, lõpuni” arutleti surma ning selle üle, kuidas elada vastutustundlikult ja väärikalt elu kuni viimaste hetkedeni.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kaasprofessor ja vanemteadur Marju Kõivupuu ettekanne käsitles surma ja leina tähendust. Väärikas ja mõtestatud siitilmast lahkumine on elu loomulik osa ning surmahirm ja igavese elu otsingud kuuluvad inimeseks olemise juurde. Kõivupuu rõhutas traditsiooniliste matuserituaalide tähtsust leina toetamisel. Rituaalide üks peamine otstarve on aidata leina ja lähedase kaotusega toime tulla ning eluga edasi minna. Kaasaegses heaoluühiskonnas on surm muutunud meditsiiniliseks sündmuseks ning matustest on saanud äri. Matustele tuleb lihtsalt kohale minna, ettevalmistustes osalevad lähedased minimaalselt. Ta tõstatas ka probleemi, et inimestel puudub tänapäeval võimalus surma läbi isikliku kogemuse mõista.

Kliiniline psühholoog Inna Narro-Taimsaare keskendus väärika elu lõpu ja väärika surma teemale. Tema moto “ei ole mitte haige inimene, vaid inimene, kellel on haigus” rõhutas keskendumist inimesele ja tema vajadustele. Oluline on tagada füüsiliste, emotsionaalsete, sotsiaalsete ja vaimsete vajaduste rahuldamine, säilitades samal ajal inimese väärikuse. Surijate psühholoogilise hoolduse osana julgustas ta rääkima eksistentsiaalsetel teemadel ja normaliseerima suremise ja surma teemaga seotud hirme. Oluline on ka lähedaste harimine ja toetamine.

Tõnis Milling rääkis meeste tervisest ja nentis, et mehed käivad regulaarselt autohoolduses, aga enda eest hoolitsemine on tagaplaanil. Milling soovitab iga kahe aasta tagant teha terviseauditi, et terviseprobleeme varakult ennetada ja avastada.

Mälutreener Tauri Tallermaa tõi välja, et tänapäeval püüavad ärid pidevalt meie tähelepanu ning sellel on mõju meie kehale ja ajule. Inimese jaoks on tähtis sotsiaalne suhtlus ja emotsioon, selle abil areneb empaatia. Nutimaailmas me tundeid ei näe ega tunneta. Tallermaa rõhutas ka une tähtsust ning rõhutas kroonilise stressi negatiivset mõju ajule. Ta soovitas liigse istumise vältimiseks ning ajule piisava hapniku tagamiseks ennast iga 15-30 minuti tagant liigutada. Lisaks tõi ta välja olulise mõtte: kõike ei peagi meelde jätma, õppimise ja hariduse eesmärk on aidata meil saada iseseisvaks ja leida õnnetunnet läbi pingutuse.

Rapla Maakonna Psühholoogiteenistuse kliiniline psühholoog Urve Uusberg käsitles oma ettekandes vaimse tervise eest hoolitsemist ja psühholoogilist heaolu, rõhutades isiklikku vastutust selles protsessis. Ta julgustas väljendama ja vastu võtma tänulikkust ning vältima negatiivseid mõtteid ja käitumismustreid. Uusberg soovitas teadlikult seirata oma tänulikkust, et edendada positiivset meeleolu ja elukvaliteeti.

Saarioinen Eesti OÜ personalijuht Marelle Pihlak rääkis töö muutuvast olemusest ning sellest, kui oluline on tööandja ja töötaja omavaheline dialoog, et saavutada tervist toetav töökeskkond.

Milvi Haitov Eesti Kutsehaiguste Liidust tõi välja, et kutsehaigused sageli aladiagnoositud. Seda peamiselt seetõttu, et puudub teadlikkus ja valdav on suhtumine, et kutsehaiguse diagnoosimine võib takistada edasist tööle võtmist.

Viljandi Haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras andis ülevaate PAIK teenusest, mis on tervisetoetuse teenus järjepideva ravi ning parima sotsiaalse toetuse tagamiseks Viljandi maakonnas. Raplamaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse ja rahvatervise spetsialist Ülle Laasner andis ülevaate projektist „Inimkeskse hoolekande-ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkuarendamine Raplamaal“. Projekt keskendub hoolduskoordinatsiooni teenuse arendamisele üle maakonna ning maakonna sotsiaal- ja tervishoiuvõrgustike arendamisele ning koostöö tugevdamisele.

Konverents toimus 10.04 Rapla kultuurikeskuses, konverentsi saab järelvaadata Raplamaa tervisedenduse Facebooki lehelt.

Konverentsi korraldamist kaasrahastas Euroopa Liit.