Kes on seekordse Raplamaa laulu-ja tantsupeo kontseptsiooni autorid ja kuidas see mõte sündis? Ideekonkursi võitjad Hele Israel ja Eline Villig räägivad lähemalt.
Juba 8. juunil toimub Raplamaa laulu- ja tantsupidu “Rõõm elust endast”. Laulupeo üld- ja kunstiline juht Thea Paluoja jagab oma mõtteid ning räägib peo ettevalmistusprotsessist.
Olen selleaastase Raplamaa Laulu- ja Tantsupeo “Rõõm elust endast” laulupeo üldjuht (kunstiline juht).
Olen sellesse rolli meie maakonnapidude juures sattunud mitmed viimased peod. Põhjus ehk vast see, et töötan igapäevaselt kõikide kooriliikidega. Lisaks veel ka eelkooliealiste koor.
Nendega me veel laulupeol ei osale. Samuti on üks minu suurimaid harrastusi lauluseadete tegemine ja kuna raha on teadaolevalt väga vähe, siis väljast neid sisse osta ei lase meie rahakott.
22. mail Rapla Kultuurikeskuses toimunud Raplamaa koolide parimate ainetundjate vastuvõtul sai kokkuvõtteid teha õppeaasta jooksul toimunud olümpiaadidest ja õpilasvõistlustest. Tublisid olümpiaadidel ja õpilasvõistlustel osalejaid oli seekord 138 ja õpetajaid, kes neid juhendasid 90. Kõik parimad ainetundjad said tunnustuseks tänukirja ja spetsiaalse kujundusega meene ning õpetajad lille. AHHAA teatusteater andis etenduse „Avasta valgus“, mis tekitas publikus elevust, aga andis ka teadmisi juurde. Lõpuks said kõik maiustada kringliga.
2023. aasta sügisel tegi Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti kohalike omavalitsuste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas uuringu, et analüüsida rahvatervishoiu ning turvalisuse olukorda.
Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.
Aastatel 2021–2022 KOVis päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisega, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osakaal ning tõusnud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike (kohalike ekspertide kogemused, sihtrühma arvamus) aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud.
Tervise Arengu Instituut (TAI) viib Eestis läbi veebiuuringu, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade inimeste narkootikumide tarvitamise sageduse, koguste, hankimise viiside, tarvitamise põhjuste jt narkootikumide tarvitamisega seotud aspektide kohta.
Uuringus on oodatud osalema vähemalt 18-aastased Eestis elavad inimesed, kes on kasvõi korra elu jooksul narkootikume tarvitanud. Vaatluse all on kanepitooted, kokaiin, ecstasy/MDMA, amfetamiin, metamfetamiin, ketamiin, uued psühhoaktiivsed ained ja heroiin. Veebiuuringus osalemine on anonüümne ja vabatahtlik. Küsimustik asub EUSurvey keskkonnas ja on Eestis saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsimustikule saab vastata alates tänasest, 21. maist orienteerival viie nädala jooksul.
4. juunil toimub Laukatagusel juba 16. korda 6ndate klasside ohutuslaager uue nimega Mini-Äkk (endine Kaitse end ja aita teist ehk KEAT). Raplamaa on Eestis veel ainus maakond, kus selline turvalisuse valdkonna koostööl põhinev ettevõtmine veel toimub. Elanikkonnakaitse ja ise hakkama saamine ohuolukorras on eriti tänasel päeval eriti oluline, seda enam peaks taolised tegevused jätkuma!
Projekti “„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine Raplamaal“ raames jätkuvad kohtumised maakonna oluliste võrgustikega.
20. mail kohtusid Raplamaa sotsiaaltöötajad – esindatud olid kõik kohalikud omavalitsused, suurimate meeskondadega Rapla ja Märjamaa. Kokku oli Loobergi talusse tulnud 15 sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialisti.
Rapla maakonna rahvatervise programmi raames on tehtud lasteaia toitlustuse ringkäike juba aastaid – alustasime 2006-2007 õppeaastal, seejärel toimus külastus iga viie aasta järel. Koroona tõttu on nüüd tekkinud pikem vahe – 8 aastat. Seda enam on hea tõdeda, et Raplamaa lapsed saavad lasteaias väga hästi süüa! Komisjon, kuhu kuulusid Anne Kersna Kehtna Kutsehariduskeskusest, Ellen Villig Terviseametist, Anabell Kinkar ja Ülle Laasner Raplamaa Omavalitsuste Liidust, külastas sel kevadel kõiki lasteaedu (32 erinevat kohta). Kaasatud olid ka omavalitsuste esindajad.
80 aastat tagasi, teise maailmasõja lõppedes, läksid tuhanded inimesed Eestimaal metsadesse või asusid end muudes tingimustes varjama. Metsavendade koguarvuks on arvatud 15 000, nendest 2002 kohta on teada, et nad hukkusid kas metsas või sunnitöölaagrites. Nemad olid need inimesed, kes ei alistunud vene võimule, võitlesid Eesti vabaduse eest. Meie kohus on mäletada nende inimeste võitlust suure vaenlasega.
Raplamaal on käimas algatus, et koguda raha Rapla kiriku parki metsavendade austuskivi rajamiseks. Austuskivi alus on maakivist, millele kinnitatakse pronksist maakonna valdade kujutised, millele on graveeritud 1938. aasta haldusjaotuse järgsed valdade kontuurid. Iga valla kontuuridesse on graveeritud selles piirkonnas võidelnud ja metsas või vangistuses hukkunud metsavendade nimed.
Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) 2024 kevadvooru otsused on langetatud ja projektide elluviijad saavad asuda tegudele.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus otsustas 9. mail toetada kokku 15 projekti – 10 projekti meetmes „Kogukonna areng“ ja 5 projekti meetmes „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine“.
tegevdirektor – 5047988
maakonna areng – 5114321
turvalisus ja tervis – 5284090
kultuur ja haridus – 53496113
kommunikatsioon – 53455517
laste tervisedendus – 55691817