Uudised

Raplamaa tervise ja turvalisuse erileht ilmub kõikides vallalehtedes maikuu jooksul

Tervis ja turvalisus2_315x420_TR
Maikuu lehes :

• Rinnavähikuu info – rinnavähi sõeluuringust, mammograafiabusside ajad, rinnakabinettide info jms
• Emakakaelavähi sõeluuringust – kogemuslugu vähieelse seisundiga
• HPV vaktsineerimisest – ka poistele!
• Laste immuniseerimiskavast
• Hoolduskoordinatsiooni projektist, tutvustame maakonna hoolduskoordinaatoreid!
• Teenusetutvustused – dementsusega inimeste tugigrupi tegevus, esmaabikoolitused jms
• Mis on kerksuskeskused
• KÜSKi innovatsioonifond toetab elanikkonnakaitset kogukondades
• Turvalisuse arutelukoosolekud omavalitsustes

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laienes: uuringule on kutsutud üle 100 000 naise

Tervisekassa ootab sel aastal rinnavähi sõeluuringule ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat. Kui varasemalt olid sõeluuringule oodatud vaid 50–68-aastased, siis tänavu laiendati sihtrühma ka 70- ja 74-aastastega. See tähendab, et sõeluuringule kutsutute hulka lisandus umbes 15 000 naist.

Sihtrühma laiendamine on tingitud sellest, et rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm – igal aastal haigestub üle 900 naise ja neist umbes veerandil on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud. Rinnavähi sõeluuringul on aga lootust leida vähk varajases faasis, kui ravi on lihtsam ja kergemini talutav ning tervenemine täiesti võimalik.

Vabariigi President Alar Karis külastas Raplamaad

Vabariigi President Alar Karis külastas pooleteistpäevasel maakonnavisiidil Raplamaad. Visiiti alustati tamme istutamisega Kehtna mõisaparki, nüüd on pargis juba 5 “Presidendi tamme”. Parki on tamme istutanud kõik Eesti Vabariigi presidendid, alates Konstantin Pätsist. Ringkäiku jätkati Ülejõe farmis, kus tutvuti farmi tööga. President tundis muret, et liiter piima maksab poes vähem kui vesi. Lõbus kohtumine toimus Aasta külas 2023, Kaerepere alevikus, mida president nimetas vabatahtliku isetegemise maamärgiks.

Kuidas tuksub Eesti mehe süda?

Teele Teder

Istuv eluviis ja ebatervislik toiduvalik panevad Eesti meeste südame üpriski ohtlikku seisu. Dr Martin Serg annab Eesti meeste südametervisest ülevaate.

„Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega pea üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elatud aastate sooline ebavõrdsus on väiksem, veidi alla kolme aasta,“ ütleb Tervisekassa podcast’is Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Martin Serg. Naiste ja meeste tervisenäitajate erinevusi on aga veelgi. Näiteks on alla 50-aastaste meeste kokkupuude tervishoiusüsteemiga võrreldes naistega tunduvalt väiksem. „Arstile jõutakse sageli siis, kui haiguskulg on raske ning nõuab kallist ravi.“

2022 aastal oli südameprobleeme 23% meestest ning Tervisekassal kulus meeste südamehaiguste raviks 75,5 miljonit eurot. „Kõige sagedasem mure on kõrgvererõhutõbi, mis põhjustabsüdamelihase infarkti, aga ka ajuinsuldi teket. Tüüpiliselt algavad meeste probleemid kuskil 40. eluaastates, sealt edasi hakkab nende haiguste sagedus kasvama. Südamehaigusi esineb üle pooltel 60-aastastel ning 70-aastastest juba kolmveerandil,“ ütleb dr Serg.

Küsi eksperdilt: 29. aprillil toimub laste vaktsineerimise teemaline infotund

Tervisekassa korraldab esmaspäeval, 29. aprillil kell 19 laste vaktsineerimise teemalise infotunni, kus lapsevanemate küsimustele vastavad arstid. Küsimusi riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide ja unustatud nakkushaiguste kohta saab arstidele esitada kuni 26. aprillini.

Avalike bussiliinide muutused

Alates 29. aprillist muutuvad Raplamaa avalike bussiliinide nr 9, 14, 15, 50 ja 51 sõiduplaanid.

Seoses Rail Baltic Alu maanteeviadukti ehitusega suunatakse ühistransport riigiteelt nr 20141 (Rapla-Varbola) ümber kõrvalteele nr 6690090 (Varbola tee). Sikeldi ja Alu tee peatusi ei teenindata. Sikeldi meierei peatus on ajutiselt viidud Varbola teele Kaasiku tee ristmiku kõrvale.

Ümber suunatakse liinid:

• Liin nr 9 (Rapla-Alu-Hageri-Kohila)
• Liin nr 14 (Rapla-Alu-Kodila-Ohulepa)
• Liin nr 15 (Rapla-Alu-Varbola-Pajaka)

Muutuvad ka Raplamaa avalike kaugliinide liininumbrid:

• Liini nr 50 (Rapla-Kohila-Tallinn) uus liininumber on 350
• Liini nr 51 (Märjamaa-Kernu-Harutee-Tallinn) uus liininumber on 351

Sõiduplaanid on nähtavad veebilehel peatus.ee.

27. Jüriöö jooks Raplas!

30. aprillil toimub Rapla linna tänavatel juba 27. korda Jüriöö jooks koolide ja ettevõtete/organisatsioonide võistkondade osavõtul, starti on tulemas taaskord ligi 600 jooksjat.

Täiskasvanute võistkondi saab registreerida kuni 25. aprillini aadressil laasner@gmail.com. Täiskasvanute võistkondade osavõtutasu on 20 eurot (2.- per jooksja).

Turvustav videolõik siin:
https://www.youtube.com/watch?v=hVJO6dqoN4w

2024_jooks_kuulutus

Toimus Rapla maakonna 27. tervisekonverents “Väärikas elu, lõpuni”

Tervisekonverentsil “Väärikas elu, lõpuni” arutleti surma ning selle üle, kuidas elada vastutustundlikult ja väärikalt elu kuni viimaste hetkedeni.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kaasprofessor ja vanemteadur Marju Kõivupuu ettekanne käsitles surma ja leina tähendust. Väärikas ja mõtestatud siitilmast lahkumine on elu loomulik osa ning surmahirm ja igavese elu otsingud kuuluvad inimeseks olemise juurde. Kõivupuu rõhutas traditsiooniliste matuserituaalide tähtsust leina toetamisel. Rituaalide üks peamine otstarve on aidata leina ja lähedase kaotusega toime tulla ning eluga edasi minna. Kaasaegses heaoluühiskonnas on surm muutunud meditsiiniliseks sündmuseks ning matustest on saanud äri. Matustele tuleb lihtsalt kohale minna, ettevalmistustes osalevad lähedased minimaalselt. Ta tõstatas ka probleemi, et inimestel puudub tänapäeval võimalus surma läbi isikliku kogemuse mõista.

Eestis on ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. WHO soovitusliku 95% asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus juba 70% piirimail. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks.

Raplamaa Omavalitsuste Liit kutsub ka sel aastal osalema Eesti Kauni Kodu konkursil

Fotol Eesti kaunis kodu 2023 laureaat Raplamaalt, Viduva kodu

„Eesti kaunis kodu“ on Presidendi autasu vääriv üleriigiline konkurss, mille algatas Riigivanem Konstantin Päts 1936. aastal. Kodukaunistamise riiklikult suunatud tegevuse peatas aastakümneteks nõukogude võim. President Lennart Meri taasalgatas kodukaunistamise liikumise 1997. aastal.