Hariduse koostöövõrgustiku projekt lõppes. Tegevused aga alles algavad
Raplamaa arengustrateegias lepiti kokku, et maakonna haridusasutuste koostöövõrgustiku loomine on üks olulisemaid tegevussuundi: „Eesmärk on luua maakonna haridusasutuste üks terviksüsteem, milles kõik koolid toimivad tihedas koostöövõrgustikus, eesmärgiga tagada kõigile õpilastele võimetekohane areng ja sujuv üleminek ühest haridusasutusest teise ja eelmiselt tasandilt järgmisele“.
Kas riigi-, valla- ja erakoolide, kohalike omavalitsuste ning ettevõtlusorganisatsioonide terviklik koostöövõrgustik tagab inimeste parema hakkamasaamise tööturul? Millised on haridusvaldkonna kõige olulisemad koostöövajadused, milline on hariduskorralduse ühistegevuse struktuur, et ühildada eri koolipidajate ja asutuste parim koostöövõimekus.
Raplamaa Omavalitsuste Liit ja tema partnerid taotlesid hariduse koostöövõrgustiku kavandamiseks toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahendeist. Projekt „Rapla maakonna omavalitsusüksuste ja haridusasutuste strateegilise arengu koostöövõrgustiku kujundamine“ sai küsitud toetuse. Tänaseks on ESF projekt küll lõppenud, kuid kavandatud koostöövõrgustiku loomise tegevused jätkuvad.
Projekti eesmärgiks oli kujundada kohalike omavalitsuste ja haridusasutuste terviklik koostöövõrgustik, millesse kuuluksid kõik maakonna koolid, olenemata nende omandivormist või haridustasandist. Koostöövõrgustikus peab lähtuma iga õpilase (ka täiskasvanu) vajadustest ning tagada neile kõigile võimetekohane areng, sujuv üleminek ühest haridusasutusest teise ning edasiõppimisvõimalused kutse- või kõrgkoolides.
Koostöös Raplamaa omavalitsuste haridusametnike, koolijuhtide ja Tallinna Ülikooli teadlastega selgusid peamised koostöövajadused, mis eeldavad hariduskorralduses uusi lahendusi. Projekti käigus peeti vajalikuks edaspidi pöörata tähelepanu järgmistele teemadele:
- hariduskorralduse territoriaalne (maakondlik) koostöö, saavutamaks parem haridusasutuste sidusus ja sünergia;
- aineõpetajate puuduse leevendamine ja piisava koormuse tagamine;
- haridusvaldkonna personaliarendus;
- haridusliku erivajadusega laste ja noorte võimetekohane koolitamine ja tugiteenuste tagamine;
- täiskasvanuhariduse korraldus.
Hariduskorralduse maakondlikus koostöös on ainuvõimalik kollegiaalne juhtimine. Projekti käigus lepiti kokku, et Raplamaal tuleb luua paindlik ühistegevuse struktuur, mis aitaks kaasa hariduse erinevate poliitikasuundade paremale ja kooskõlastatud rakendamisele. Eesmärgiks on ühildada eri koolipidajate ja asutuste tugevused ja luua koostöös ühiseid võimekusi.
Koostöö käivitamiseks peeti ühistegevuse sobivaks struktuuriks Raplamaa Omavalitsuste Liitu, mille baasil arendatakse välja hariduskorralduse koostöö süvendamiseks vajalikud võimekused. Keskse ühistegevuse struktuuriks saab olema ROL hariduse nõukoda, mis kujundatakse alaliseks kollegiaalseks struktuuriüksuseks. ROLi hariduse nõukoda esindab omavalitsusüksusi poliitikarakenduste legitiimsete soovituste kujundamisel ning teenindab omavalitsuste liitu, selle juhatust ja üldkoosolekut (täiskogu) vastavate otsuste kujundamisel ja nende rakendamise üle järelevalve toestamisel. Koostöö aluseks on kohalike omavalitsuste arengukavad, Eesti haridusstrateegia, maakonna arengustrateegia ja selle tegevuskava ning kokkulepitud tööplaanid.
Kõik projektis osalejad on olnud ühisel arvamusel, et Raplamaal on võimalik kujundada paindlik ühistegevuse struktuur, mis aitaks kaasa hariduskorralduse erinevate poliitikasuundade kooskõlastatud rakendamisele. Projekti käigus on ühiselt selekteeritud prioriteetsed tegevussuunad, kuhu osapooled panustavad. Ühiselt otsustati, et jätkata projekti käigus alguse saanud projekti juhtrühma tegevusega kuni hariduse nõukoda ja selle töörühmad on käivitud.
Projekti lõppraport ja projekti lühikokkuvõte on kättesaadavad ROL veebilehel.
Täiendav info: Silvi Ojamuru – 504 7988
