Uudised

TAI: kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist

2023. aasta sügisel tegi Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti kohalike oma­valit­suste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas uuringu, et analüüsida rahvatervishoiu ning turvalisuse olukorda.

Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.

Aastatel 2021–2022 KOVis päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisega, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osakaal ning tõusnud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike (kohalike ekspertide kogemused, sihtrühma arvamus) aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud.

TAI: Algab narkootikumide tarvitamise veebiuuring 

Tervise Arengu Instituut (TAI) viib Eestis läbi veebiuuringu, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade inimeste narkootikumide tarvitamise sageduse, koguste, hankimise viiside, tarvitamise põhjuste jt narkootikumide tarvitamisega seotud aspektide kohta.  

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 18-aastased Eestis elavad inimesed, kes on kasvõi korra elu jooksul narkootikume tarvitanud. Vaatluse all on kanepitooted, kokaiin, ecstasy/MDMA, amfetamiin, metamfetamiin, ketamiin, uued psühhoaktiivsed ained ja heroiin. Veebiuuringus osalemine on anonüümne ja vabatahtlik. Küsimustik asub EUSurvey keskkonnas ja on Eestis saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsimustikule saab vastata alates tänasest, 21. maist orienteerival viie nädala jooksul.

Kogutakse annetusi austuskivi rajamiseks Raplamaa metsades võidelnud ja seal langenud metsavendadele

80 aastat tagasi, teise maailmasõja lõppedes, läksid tuhanded inimesed Eestimaal metsadesse või asusid end muudes tingimustes varjama. Metsavendade koguarvuks on arvatud 15 000, nendest 2002 kohta on teada, et nad hukkusid kas metsas või sunnitöölaagrites. Nemad olid need inimesed, kes ei alistunud vene võimule, võitlesid Eesti vabaduse eest. Meie kohus on mäletada nende inimeste võitlust suure vaenlasega.

Raplamaal on käimas algatus, et koguda raha Rapla kiriku parki metsavendade austuskivi rajamiseks. Austuskivi alus on maakivist, millele kinnitatakse pronksist maakonna valdade kujutised, millele on graveeritud 1938. aasta haldusjaotuse järgsed valdade kontuurid. Iga valla kontuuridesse on graveeritud selles piirkonnas võidelnud ja metsas või vangistuses hukkunud metsavendade nimed.

Austuskivi makett kavandatavas asukohas

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laienes: uuringule on kutsutud üle 100 000 naise

Tervisekassa ootab sel aastal rinnavähi sõeluuringule ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat. Kui varasemalt olid sõeluuringule oodatud vaid 50–68-aastased, siis tänavu laiendati sihtrühma ka 70- ja 74-aastastega. See tähendab, et sõeluuringule kutsutute hulka lisandus umbes 15 000 naist.

Sihtrühma laiendamine on tingitud sellest, et rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm – igal aastal haigestub üle 900 naise ja neist umbes veerandil on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud. Rinnavähi sõeluuringul on aga lootust leida vähk varajases faasis, kui ravi on lihtsam ja kergemini talutav ning tervenemine täiesti võimalik.

Vabariigi President Alar Karis külastas Raplamaad

Vabariigi President Alar Karis külastas pooleteistpäevasel maakonnavisiidil Raplamaad. Visiiti alustati tamme istutamisega Kehtna mõisaparki, nüüd on pargis juba 5 “Presidendi tamme”. Parki on tamme istutanud kõik Eesti Vabariigi presidendid, alates Konstantin Pätsist. Ringkäiku jätkati Ülejõe farmis, kus tutvuti farmi tööga. President tundis muret, et liiter piima maksab poes vähem kui vesi. Lõbus kohtumine toimus Aasta külas 2023, Kaerepere alevikus, mida president nimetas vabatahtliku isetegemise maamärgiks.

Kuidas tuksub Eesti mehe süda?

Teele Teder

Istuv eluviis ja ebatervislik toiduvalik panevad Eesti meeste südame üpriski ohtlikku seisu. Dr Martin Serg annab Eesti meeste südametervisest ülevaate.

„Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega pea üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elatud aastate sooline ebavõrdsus on väiksem, veidi alla kolme aasta,“ ütleb Tervisekassa podcast’is Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Martin Serg. Naiste ja meeste tervisenäitajate erinevusi on aga veelgi. Näiteks on alla 50-aastaste meeste kokkupuude tervishoiusüsteemiga võrreldes naistega tunduvalt väiksem. „Arstile jõutakse sageli siis, kui haiguskulg on raske ning nõuab kallist ravi.“

2022 aastal oli südameprobleeme 23% meestest ning Tervisekassal kulus meeste südamehaiguste raviks 75,5 miljonit eurot. „Kõige sagedasem mure on kõrgvererõhutõbi, mis põhjustabsüdamelihase infarkti, aga ka ajuinsuldi teket. Tüüpiliselt algavad meeste probleemid kuskil 40. eluaastates, sealt edasi hakkab nende haiguste sagedus kasvama. Südamehaigusi esineb üle pooltel 60-aastastel ning 70-aastastest juba kolmveerandil,“ ütleb dr Serg.

Küsi eksperdilt: 29. aprillil toimub laste vaktsineerimise teemaline infotund

Tervisekassa korraldab esmaspäeval, 29. aprillil kell 19 laste vaktsineerimise teemalise infotunni, kus lapsevanemate küsimustele vastavad arstid. Küsimusi riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide ja unustatud nakkushaiguste kohta saab arstidele esitada kuni 26. aprillini.

Toimus Rapla maakonna 27. tervisekonverents “Väärikas elu, lõpuni”

Tervisekonverentsil “Väärikas elu, lõpuni” arutleti surma ning selle üle, kuidas elada vastutustundlikult ja väärikalt elu kuni viimaste hetkedeni.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kaasprofessor ja vanemteadur Marju Kõivupuu ettekanne käsitles surma ja leina tähendust. Väärikas ja mõtestatud siitilmast lahkumine on elu loomulik osa ning surmahirm ja igavese elu otsingud kuuluvad inimeseks olemise juurde. Kõivupuu rõhutas traditsiooniliste matuserituaalide tähtsust leina toetamisel. Rituaalide üks peamine otstarve on aidata leina ja lähedase kaotusega toime tulla ning eluga edasi minna. Kaasaegses heaoluühiskonnas on surm muutunud meditsiiniliseks sündmuseks ning matustest on saanud äri. Matustele tuleb lihtsalt kohale minna, ettevalmistustes osalevad lähedased minimaalselt. Ta tõstatas ka probleemi, et inimestel puudub tänapäeval võimalus surma läbi isikliku kogemuse mõista.

Eestis on ligi 25 000 last ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta

Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega COVID-19 pandeemia järel järsult langenud. WHO soovitusliku 95% asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus juba 70% piirimail. Ekspertide hinnangul tähendab see suurt ohtu uute haiguspuhangute tekkeks.

Raplamaa Omavalitsuste Liit kutsub ka sel aastal osalema Eesti Kauni Kodu konkursil

Fotol Eesti kaunis kodu 2023 laureaat Raplamaalt, Viduva kodu

„Eesti kaunis kodu“ on Presidendi autasu vääriv üleriigiline konkurss, mille algatas Riigivanem Konstantin Päts 1936. aastal. Kodukaunistamise riiklikult suunatud tegevuse peatas aastakümneteks nõukogude võim. President Lennart Meri taasalgatas kodukaunistamise liikumise 1997. aastal.