4. juunil toimub Laukatagusel juba 16. korda 6ndate klasside ohutuslaager uue nimega Mini-Äkk (endine Kaitse end ja aita teist ehk KEAT). Raplamaa on Eestis veel ainus maakond, kus selline turvalisuse valdkonna koostööl põhinev ettevõtmine veel toimub. Elanikkonnakaitse ja ise hakkama saamine ohuolukorras on eriti tänasel päeval eriti oluline, seda enam peaks taolised tegevused jätkuma!
Loe edasi
Projekti “„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine Raplamaal“ raames jätkuvad kohtumised maakonna oluliste võrgustikega.
20. mail kohtusid Raplamaa sotsiaaltöötajad – esindatud olid kõik kohalikud omavalitsused, suurimate meeskondadega Rapla ja Märjamaa. Kokku oli Loobergi talusse tulnud 15 sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialisti.
Loe edasi
Rapla maakonna rahvatervise programmi raames on tehtud lasteaia toitlustuse ringkäike juba aastaid – alustasime 2006-2007 õppeaastal, seejärel toimus külastus iga viie aasta järel. Koroona tõttu on nüüd tekkinud pikem vahe – 8 aastat. Seda enam on hea tõdeda, et Raplamaa lapsed saavad lasteaias väga hästi süüa! Komisjon, kuhu kuulusid Anne Kersna Kehtna Kutsehariduskeskusest, Ellen Villig Terviseametist, Anabell Kinkar ja Ülle Laasner Raplamaa Omavalitsuste Liidust, külastas sel kevadel kõiki lasteaedu (32 erinevat kohta). Kaasatud olid ka omavalitsuste esindajad.
Loe edasi80 aastat tagasi, teise maailmasõja lõppedes, läksid tuhanded inimesed Eestimaal metsadesse või asusid end muudes tingimustes varjama. Metsavendade koguarvuks on arvatud 15 000, nendest 2002 kohta on teada, et nad hukkusid kas metsas või sunnitöölaagrites. Nemad olid need inimesed, kes ei alistunud vene võimule, võitlesid Eesti vabaduse eest. Meie kohus on mäletada nende inimeste võitlust suure vaenlasega.
Raplamaal on käimas algatus, et koguda raha Rapla kiriku parki metsavendade austuskivi rajamiseks. Austuskivi alus on maakivist, millele kinnitatakse pronksist maakonna valdade kujutised, millele on graveeritud 1938. aasta haldusjaotuse järgsed valdade kontuurid. Iga valla kontuuridesse on graveeritud selles piirkonnas võidelnud ja metsas või vangistuses hukkunud metsavendade nimed.
Austuskivi makett kavandatavas asukohas
Loe edasi
Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) 2024 kevadvooru otsused on langetatud ja projektide elluviijad saavad asuda tegudele.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus otsustas 9. mail toetada kokku 15 projekti – 10 projekti meetmes „Kogukonna areng“ ja 5 projekti meetmes „Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine“.
Loe edasi
Tervis ja turvalisus2_315x420_TR
Maikuu lehes :
Loe edasi
Tervisekassa ootab sel aastal rinnavähi sõeluuringule ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat. Kui varasemalt olid sõeluuringule oodatud vaid 50–68-aastased, siis tänavu laiendati sihtrühma ka 70- ja 74-aastastega. See tähendab, et sõeluuringule kutsutute hulka lisandus umbes 15 000 naist.
Sihtrühma laiendamine on tingitud sellest, et rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm – igal aastal haigestub üle 900 naise ja neist umbes veerandil on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud. Rinnavähi sõeluuringul on aga lootust leida vähk varajases faasis, kui ravi on lihtsam ja kergemini talutav ning tervenemine täiesti võimalik.
Loe edasiVabariigi President Alar Karis külastas pooleteistpäevasel maakonnavisiidil Raplamaad. Visiiti alustati tamme istutamisega Kehtna mõisaparki, nüüd on pargis juba 5 “Presidendi tamme”. Parki on tamme istutanud kõik Eesti Vabariigi presidendid, alates Konstantin Pätsist. Ringkäiku jätkati Ülejõe farmis, kus tutvuti farmi tööga. President tundis muret, et liiter piima maksab poes vähem kui vesi. Lõbus kohtumine toimus Aasta külas 2023, Kaerepere alevikus, mida president nimetas vabatahtliku isetegemise maamärgiks.
Loe edasi
Teele Teder
Istuv eluviis ja ebatervislik toiduvalik panevad Eesti meeste südame üpriski ohtlikku seisu. Dr Martin Serg annab Eesti meeste südametervisest ülevaate.
„Eesti meeste oodatav eluiga on võrreldes naistega pea üheksa aastat lühem. Tõsi, tervena elatud aastate sooline ebavõrdsus on väiksem, veidi alla kolme aasta,“ ütleb Tervisekassa podcast’is Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog dr Martin Serg. Naiste ja meeste tervisenäitajate erinevusi on aga veelgi. Näiteks on alla 50-aastaste meeste kokkupuude tervishoiusüsteemiga võrreldes naistega tunduvalt väiksem. „Arstile jõutakse sageli siis, kui haiguskulg on raske ning nõuab kallist ravi.“
2022 aastal oli südameprobleeme 23% meestest ning Tervisekassal kulus meeste südamehaiguste raviks 75,5 miljonit eurot. „Kõige sagedasem mure on kõrgvererõhutõbi, mis põhjustabsüdamelihase infarkti, aga ka ajuinsuldi teket. Tüüpiliselt algavad meeste probleemid kuskil 40. eluaastates, sealt edasi hakkab nende haiguste sagedus kasvama. Südamehaigusi esineb üle pooltel 60-aastastel ning 70-aastastest juba kolmveerandil,“ ütleb dr Serg.
Loe edasi
Tervisekassa korraldab esmaspäeval, 29. aprillil kell 19 laste vaktsineerimise teemalise infotunni, kus lapsevanemate küsimustele vastavad arstid. Küsimusi riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide ja unustatud nakkushaiguste kohta saab arstidele esitada kuni 26. aprillini.
Loe edasi
Kontaktidtegevdirektor – 5047988
maakonna areng – 5114321
turvalisus ja tervis – 5284090
kultuur ja haridus – 53496113
kommunikatsioon – 53455517
laste tervisedendus – 55691817
AsukohtTallinna mnt 12, 79513 RAPLA
