Projekt „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine Raplamaal“
Raplamaa Omavalitsuste Liit osales Sotsiaalministeeriumi ja riigi tugiteenuste keskuse (RTK) taotlusvoorus „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine”. Partneritena on kaasatud Raplamaa Haigla, Rapla Perearstikeskus, Märjamaa Perearstikeskus ning kõik Raplamaa kohalikud omavalitsused.
Projekt kestab 01.01.2024 – 31.12.2025.a.
Projekti laiem eesmärk on arendada sotsiaal- ja tervishoiu võrgustikku ning selle tulemusena leida lahendused piirkondlikele probleemidele sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas.
Peamiseks tegevussuunaks on aga rakendada töösse ülemaakondlikult eelmisel projektiperioodil väljatöötatud ja piloteeritud hoolduskoordinatsiooni mudel, mille raames saame pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi ning toetada nende toimetulekut võimalikult kaua koduses keskkonnas ning vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuvaldkonnas. Selleks on kahes perearstikeskused asunud tööle täiskohaga hoolduskoordinaatorid, kes katavad teenusega kogu maakonna.
Kompleksse abivajadusega inimesele korraldatakse tema vajadustele vastav tervikhindamine, koostakse juhtumiplaan ja leitakse sobivad toetused ja teenused. Juhtumiplaani elluviimist seiratakse kavakindlalt, vajaduse korral kohtuvad asjaomased spetsialistid omavahel, et juhtumit paremini korraldada.
Projekti lõpuks peavad olema erinevate osapoolte (tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas) vahel sõlmitud selged kokkulepped ülesannete ja vastutuse jaotusega ning see peab olema ka formaalselt fikseeritud. Projekti minimaalsed väljundnäitajad ühe projekti kohta on järgmised: töösse võetud kompleksjuhtumite arv 32; juhtumitiimi kohtumiste arv 24; võrgustikuliikmete kohtumiste arv 10; toimiv piirkondlik koordinatsioonimudel.
Vooru rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel meetmest „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine”. Rapla maakonna projekti eelarve on 218 295,9 eurot, millest 70% on Euroopa Sotsiaalfondi vahendid ja 30% riiklik kaasfinantseering.
Raplamaa projektijuht on Ülle Laasner, E-post: ylle.laasner@raplamaa.ee, tel 528 4090
Hoolduskoordinaatorid on:
Rapla Perearstikeskuses Irita Raismaa, E-post: koordinaator@raplapak.ee, tel 5309 5920 (katab teenusega Rapla ja Kehtna vallad)
Märjamaa Perearstikeskuses Kristi Jürgenson, E-post: kristi.jurgenson@perearstid.ee, tel 540 05894 (katab teenusega Märjamaa ja Kohila vallad)
Rapla maakonna tervise ja turvalisuse valdkonna tunnustamine 2023
Raplamaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja konkursi Rapla maakonna tervise ja turvalisuse valdkonna auhindade väljaandmiseks.
Tervise ja turvalisuse auhindadega autasustatakse üksikisikut või kollektiivi, kes on
– märkimisväärselt kaasa aidanud Raplamaal rahvatervise ja turvalisuse valdkonna edendamisele, panustanud arendamisele ja oma tegevusega väärtustanud inimeste heaolu kogukonnas;
– ja/või kujundanud ja väärtustanud tervisesõbralikku ja turvalist elukeskkonda maakonnas;
– ja/või algatanud ja ellu viinud silmapaistvaid valdkondlikke toetavaid tegevusi;
– ja/või pikaajaliselt ja tulemuslikult tegutsenud rahvatervise ja turvalisuse valdkonnas;
– ja/või algatanud ja arendanud valdkondadeülest koostööd kohalikul ja/või maakondlikul tasandil;
– ja/või panustanud tervist toetavasse füüsilisse ja psühhosotsiaalsesse keskkonda töökohal.
Auhinnad antakse välja kolmes kategoorias:
Raplamaa tervise ja/või turvalisuse tegu
Raplamaa tervise ja/või turvalisuse edendaja
Raplamaa tervisesõbralik ja turvaline töökoht
Ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: kandidaadi nimi, töökoht, amet, e-posti aadress, teenete loetelu või tegevuse kirjeldus (lisa 1), ettepaneku tegija nimi, amet, kontaktid, allkiri.
Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleb esitada aadressil rol@raplamaa.ee 05.01.2024.a.
Rapla maakonna sotsiaalvaldkonna tunnustamine 2023
Raplamaa Omavalitsuste Liit kuulutab välja konkursi Rapla maakonna sotsiaalvaldkonna auhinna väljaandmiseks.
Sotsiaalvaldkonna auhinnaga autasustatakse üksikisikut või kollektiivi, kes on
– märkimisväärselt kaasa aidanud Raplamaal sotsiaalvaldkonna edendamisele, panustanud arendamisele ja oma tegevusega väärtustanud inimeste heaolu ja sotsiaalset turvalisust kogukonnas;
– ja/või algatanud ja ellu viinud silmapaistvaid valdkondlikke toetavaid tegevusi;
– ja/või pikaajaliselt ja tulemuslikult tegutsenud sotsiaalvaldkonnas;
– ja/või algatanud ja arendanud valdkondade ülest koostööd kohalikul ja/või maakondlikul tasandil.
Ettepanek peab sisaldama järgmisi andmeid: kandidaadi nimi, töökoht, amet, e-posti aadress, teenete loetelu või tegevuse kirjeldus, ettepaneku tegija nimi, amet, kontaktid, allkiri (lisa 1).
Kandidaat võib tegutseda nii avalikus, äri- või kolmandas sektoris.
Kirjalikud ettepanekud kandidaatide kohta tuleb esitada aadressil rol@raplamaa.ee 05.01.2024.a.
8. oktoobril 2022 toimus Raplamaal teist korda haridustöötajatele suunatud ohutusõppus Rapla ÄKK. Osalejaid oli, sarnaselt eelmisele aastale, 12 võistkonda. Neist üks külalisvõistkond Läänemaalt. Eelmisel aastal olid külalised Jõgevamaalt, kus selle aasta augustis toimus esmakordselt Jõgeva ÄKK. Rapla ÄKK on omakorda saanud eeskuju Pärnumaalt Kilingi-Nõmme ÖöMarult aastal 2019. Niimoodi hea praktika ja eeskuju levib.
Rapla ÄKK annab 4- liikmelistel koolimeeskondadel võimaluse end proovile panna ohtlikult realistlikes olukordades. Sel aastal olid uuteks teemadeks seksuaalväärkohtlemine ja muusikateraapia. Väga poppideks töötubadeks osutusid ka esmaabi ja äkkrünnak koolis. Kiidusõnu said osalejatelt kõik töötoad ja situatsioonid. Parim tagasiside on see, et 100 % osalejatest on valmis soovitama Rapla ÄKKit ka oma kolleegidele! Päev oli tegelikult pikk – kell 13 hakkas ja kell 19 lõppes, liiatigi oli tegemist reedese päevaga, sest tavalisel päeval ei ole võimalik koolimaja õppuseks kasutada. Kell 7 õhtul aga väsinud nägusid Rapla Kesklinna Kooli auditooriumis ei näinud.
Rapla ÄKK koostööpartnerid olid sel aastal Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Ohvriabi, Eesti Punase Risti Raplamaa Selts, Verge Eesti, Sotsiaalkindlustusamet ja Ojaveere teraapiakeskus.
Rapla ÄKK on rahastatud maakonna turvalisuse ja elanikkonnakaitse programmi vahenditest.
.
Raplamaa 24. tervisedenduse konverents Turvalisus 21. sajandil toimub Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis 30.09.2021.a. Päeva juhib Märt Treier, toitlustab Artur@Catering
Registreerimine kuni 27.09.2021.a. SIIN. Info: 52 84 090
Raplamaa Spordiakadeemia stardikonverents toimub 14. mail veebikonverentsina.
Konverentsi päevakava leiad SIIT. Lülita sisse kutsele sisenedes ka vasakul asuv helinupp, läheb kohe poole lõbusamaks!
Registreeruda saad SIIN.
Ülekande link saadetakse registreerunutele 13. mail. Konverentsi saab jälgida Raplamaa tervisedendus FB lehel.
Konverentsil räägime esmalt laste ja noorte liikumisharrastusest ja võimalustest laiemalt. Konverentsi teine osa on pühendatud Raplamaa Spordiakadeemia loomise protsessile – võtame kokku terve aasta kestnud projekti tulemused ning vaatame, mis plaanid on idee rakendamiseks. Konverents lõppeb hea tahte leppe allkirjastamisega kõikide oluliste osapoolte poolt – sh Raplamaa kõik omavalitsused.
Konverentsil osalevad kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn EOK president Urmas Sõõrumaa, Tartu Ülikooli Liikumislabori juht Merike Kull, Eesti Koolispordi Liidu president Lauri Luik ja Eestimaa Spordiliit Jõud juht Tarmo Volt. Spordiakadeemia projektist teevad kokkuvõtte projektijuhid, oma praktikat jagavad Rapla Korvpallikooli juht Jaak Karp ja Rapla Gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar.
Märjamaa Gümnaasiumi ja Alu Kooli toitlustust tunnustati märgisega “Tunnustatud koolitoit Raplamaal”
15. veebruaril andsid Raplamaa koolitoidu tunnustamise süsteemi loojad ja protsessi läbiviijad Anne Kersna ja Ülle Laasner üle tänu ja seinaplaadi “Tunnustatud koolitoit Raplamaal” Märjamaa Gümnaasiumi ja Alu Kooli peredele. Tunnustamisele eelnes põhjalik eneseanalüüs koolide poolt ja ekspertide hinnang ja tagasiside kooli arendustegevusele koolitoidu teemal.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu juurde loodi sotsiaalkaitse komisjon
Raplamaal loodi sotsiaalkaitse komisjon, kuhu kuuluvad nii omavalitsuste sotsiaalvaldkonna inimesed kui riiklike organisatsioonide esindajad, et koordineerida sotsiaalvaldkonna, lastekaitse- ja lähisuhte vägivallaga seotud koostööd.
Esimesel koosolekul 1.detsembril olid külas Lääne-Viru sotsiaalkaitse komisjoni eestvedajad Maido Nõlvak ja Kersti Suun-Deket. Lääne-Virumaa eeskujul on Raplamaal selline koostöökogu loodudki. Maakonna komisjoni juhib kauaaegne sotsiaalvaldkonna tippjuht ja praegune Kohila vallavanem Uku Torjus.
Rapla maakonnas on avaliku sektori (kool, lasteaed, hooldekodu) toitlustuse edendamisega tegeletud aastaid. Avalikus sektoris tuleb pakkuda igal juhul parimat, sest selle taga on ka riigi rahastus.
Mais 2019 koostati töörühmaga koolitoidu tunnustamise eneseanalüüsi ja tagasisideraporti alused. 2019.a. sügisel toimus piloothindamine kahes koolis ja 2020.a. veebruaris anti välja esimene tunnustus. Selle aasta sügisel jätkasime piloteerimisega – 3 kooli esitasid eneseanalüüsi raporti, millele järgnesid koolide külastused ja lõppraportid valmisid detsembriks.
2020. aastal tunnustati kolme kooli märgisega “Tunnustatud koolitoit Raplamaal”- Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium ja Alu Kool. Oleme tänulikud kõikidele pilootprojektis osalenud koolidele!
Tervise Arengu Instituut on Rapla näitel ja koostöös Rapla maakonna toitlustuse hindamise meeskonnaga loomas üle-Eestilist süsteemi koolitoidu tunnustamiseks!
Rapla maakonna testostlemise tulemused
Rapla maakonnas toimus testostlemine detsembri alguses maakonna 36-s müügikohas. Testostlemise korraldas Raplamaa Omavalitsuste Liit ja tegevus toimus uimastiennetusprogrammi vahenditest. Testostlemise viisid läbi 2 18-aastast Rapla Gümnaasiumi noort – noormees ja neiu.
Sel aastal testostlemisest meedias ei teavitatud (2019 toimus eelteavitus TRE raadios). Esmakordselt osteti alkoholi ja tubakatooted välja, mis tähendas seda, et testostlemise kohta kohest tagasisidet müüjatele ja poe juhatajatele ei antud. Samuti ei saanud levida testostlemise info ka poodide vahel ette, nö hoiatused.
Noored kaardistasid müüjate suhtumist (silmside, vanuse küsimine), millist dokumenti küsiti, kas dokumendi andmete põhjal arvutati vanust.
Testostlemise tulemused jagatakse avalikkusele läbi maakonnalehe Raplamaa Sõnumid ja Rapla TRE raadio saates Tervist!, raport saadetakse PPA Rapla jaoskonnale ning kohalikele omavalitsustele. Poodidele tagasisidet otseselt ei anta, probleemsete müügikohtadega peaks tegelema omavalitsused.
Testostlemine on meetod, mis aitab analüüsida alkoholi ja tubakatoodete kättesaadavust haavatavatele sihtrühmadele (noortele). Protsessi käigus saadakse ülevaade, kui lihtne on noorel temale keelatud tooteid kätte saada müügikohtadest.
Testostlemise eesmärk on kujundada ühiskondlikke norme ja suurendada ettevõtjate vastutustunnet noorte tervise eest.
Tulemused:
Raplamaal testiti 36 müügikohta – vaatluse all oli 6 tanklat, 1 söögikoht ja 29 kauplust. KOV põhiselt Rapla vallas 16, Kehtna ja Märjamaa valdades 8 ja Kohila vallas 5 müügikohta. 22-s müügikohas küsiti noorelt dokumenti, 14-s ei küsitud. Dokument peab olema ID-kaart, ent lepiti ka õpilaspiletiga (noor andiski esmalt õpilaspileti). ID-kaarti küsiti müügikohtades, kus dokumenti sooviti näha, 36 % (8) ja 64 % olid rahul õpilaspiletiga (14). Kahes kaupluses ei pööratud tähelepanu iseteeninduskassas noorele, samas tavakassas küsiti dokumenti.
Kohila vallas küsiti 80 % juhtudest dokumenti, Rapla vallas 75 %, Märjamaa vallas 62,5 % ja Kehtna vallas 12,5 %.
Firmade kaupa saab öelda, et bensiinijaamades on olukord paranenud – nii Olerexis kui Circle K-s küsiti kõigis dokumenti, Hepas 2-st ühes. Coopis küsiti 70% (10-st 7), Grossi kauplustes ei küsitud nagu ka 2019, Maxima ketis ühes küsiti ja teises mitte. Meie ketis küsiti 62,5 % poodidest (8-st 5) ja Rimis küsiti dokumenti nii Raplas kui Märjamaal. Erapoodides küsiti pooltes dokumenti (4-st 2).
Alustame Raplamaal projektiga, mis aitab komplekssete vajadustega inimesi ja nende lähedasi
Raplamaa kõik omavalitsused koostöös kahe perearstikeskuse ja Raplamaa Haiglaga osalesid ühisprojektiga konkursil „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ ning saime Raplamaa elu edendamiseks toetust Euroopa Sotsiaalfondilt.
Projekti sihtrühmaks on eeskätt komplekssete vajadustega inimesed, need on inimesed, kes vajavad pikema aja vältel sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid.
Projekti lõpuks tekivad selged kokkulepped, millised on erinevate osapoolte ülesanded ja vastutus, luuakse piirkondlikud abivajajate profiilid, tehakse selged kokkulepped, kuidas on erinevad klienditeekonnad üle elukaare toetatud – luuakse maakondlik mudel.
Projektiga soovime tagada efektiivse üksikjuhtumite keskse kui ka üksikjuhtumite ülese võrgustikutöö – kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi aga ka muude asjakohaste partnerite vahel.
Projekt kestab järgmise aasta lõpuni ning esimene koolitus võrgustikule toimus 8. detsembril.
Projekti veab eest Rapla Vallavalitsus eesotsas abivallavanem Jüri Morozoviga. Projektijuht on Ülle Laasner, võrgustiku koordinaator Anne-Ly Reede ja juhtumikorraldaja Katrin Nugis. Erinevaid uuringuid seoses projektiga viib läbi ja kogu protsessi aitab mudeldada Civitta Eesti AS.
Usume, et Raplamaa sotsiaal- ja tervishoiusektor saab sellest projektist palju kasu, võrgustikutöö saab uue kvaliteedi, abivajadustega inimesed ning nende lähedased saavad vajadustele vastavaid teenuseid ning probleemidele kiiremaid ja efektiivsemaid lahendusi.
Ülle Laasner
projektijuht
Õpetajakoolitus “Kanep ja aju”
Koolitus toimub Kehtna Kutsehariduskeskuses 26. novembril. Koolituse eesmärgiks on noorte kriitilise mõtlemise arendamine ja kanepitarvitamise ohtude teadvustamine, et noored teeks teadlikumaid valikuid ning oskaksid hoida oma vaimset tervist. Seminaril ergutatakse antud teemal kaasa mõtlema ning arutlema, meetoditena kasutatakse loenguid, rühmaarutelusid, rollimänge ja temaatilisi
visuaalseid materjale Analoogne koolitus toimus maakonna õpilasomavalitsuste ja noortevolikogude liikmetele 9. oktoobril.
Rapla maakonna uimastikasutuse uuring
Raplamaa koolides viiakse uimastiennetusnädalal (23.-29. november) läbi noorte uimastitarvitamise uuring, milles osalevad 5., 7. ja 10. klasside õpilased.
Uuringu peamiseks eesmärgiks on mõista ja kaardistada noorte kogemusi seoses uimastite tarvitamise ja kättesaadavusega. Uuringu tulemuste põhjal valmib raport, mis on aluseks uimastiennetuse planeerimisele Rapla maakonnas. Uuringut viib läbi Raplamaa Omavalitsuste Liit (maakonna uimastiennetusnõukogu).
Uuring on anonüümne (isikutuvastamist võimaldavaid andmeid ei küsita) ning küsimuste peamine fookus on kogemusel uimastitega ning nende kättesaadavusel. Mõned küsimused on ka õpilase taustaandmete ja heaolu kohta (näiteks: tegevused koos perega, hobid, enesetunne). Vastuseid analüüsib sõltumatu analüütik.
Uuringu metoodika toetub üle-eestilisele noorte tervisekäitumise uuringule (HBSC), mis annab võimaluse võrrelda Raplamaal saadavaid tulemusi üle-eestilise uuringu tulemustega.
Viimati toimus analoogne uuring Raplamaal 2013. aastal. Uuringusse on kaasatud kõik Raplamaa üld- ja kutsehariduskoolid.
Meeste tervise projekt
Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikumiga viisime Raplamaal läbi novembris Eesti Haigekassa rahastusel terviseuuringud 40-49-aastastele meestele. Projekt toimub teadusuuringu põhimõttel eesmärgiga analüüsida eesti meeste terviseseisundit ja olulisemaid muudetavaid tervise riskitegureid. Miks 40 – 49? Sest see on vanus, kus mehed arvavad ennast veel terved olevat, aga olulisemad terviseriskid on tegelikult juba küllalt hästi kaardistatavad.
Algul tundus, et väga keeruline on selliseid parimas elujõus mehi kätte saada. Tegime Raplamaal korraliku kommunikatsiooniplaani- oktoobris jagasime infot nii ettevõtlusnädalal flaieritega, korvpallihing Jaak Karp kutsus mehi Ja Ülle Laasner naisi üles väikese üheminutireklaamiga Facebukis, dr Margus Punab rääkis TREraadio Tervist! saates uuringust, infot jagasid ka vallalehed ning valdade kodulehed, otsepostitused läksid ka spordiklubidele ja FB grupis Raplamaa rahvas.
11.-13. novembril oli Raplamaa Haigla juures meeste tervise buss, kus siis vastuvõtud toimusid.
Raplamaale eraldati esialgu kolme päeva jooksul 112 uuringukohta, kuna aga huvi oli väga suur, siis saime kohti juurde ning kokkuvõttes osales kolme päeva jooksul selles projektis 163 meest!
Kliinikumi inimesed väga kiitsid Raplamaa mehi, sest nad olid väga positiivsed. See projekt kummutas täielikult müüdi, nagu mehed oleksid hoolimatud ja et neid on rakse kätte saada.
Selleaasta projekt andis kindlasti hea fooni edaspidi siin analoogseid tegevusi ellu viia.
Vastuvõtt kestis kõigest 10 minutit ja pakett sisaldas järgmiseid uuringuid ja analüüse:
Vereanalüüsid olulisemate mehespetsiifiliste kehaliste muutuste tuvastamiseks (meessuguhormoon testosteroon ja SHBG, kudedele kättesaadav testosteroon ja PSA test (eesnäärme tervise marker);
Kehaehituse süvaanalüüs, mis sisaldab ka kõhuõõnesisese rasvkoe hinnangut;
Meestekliiniku üldtervise küsimustiku, mis võimaldab analüüsida mehe üld- ja mehespetsiifilise tervisega seotud kehalisi muutuseid ja ka olulisemaid eluviisiga seotud terviseriske.
Justiitsministeeriumi tellimusel valmis lapsesõbraliku menetluse veebileht, kus on kogu vajalik info ja kontaktid lastele ja lapsevanematele, kes puutuvad kokku õigussüsteemiga. Samuti on ühte kohta koondatud teave lastega töötavatele spetsialistidele.
Veebilehel on info lastele, kes osalevad menetluses tunnistaja, kannatanu või õigusrikkujana. Samuti leiab laps sealt nõuandeid ka olukorraks, kui kohus lahendab tema perega seotud muresid.
Lapsevanema ja hooldaja jaoks on veebilehel info, kuidas olla lapsele toeks, kuidas hoida ennast olukordades ja millised on vanema õigused ja kohustused, kui nende laps on osaline menetluses.
Spetsialistid leiavad veebilehelt suuniseid, kuidas lapsi menetluses kohelda ning hoida seejuures enda vaimset tervist. Samuti annab veeb ülevaate koostöövõrgustikest, toetavatest teenustest ning täiendkoolitustest.
Raplamaal toimus KEAT 13. korda!
“Kaitse end ja aita teist” ehk KEAT õppused on toimunud aastaid (al 2008) maakonna 6. klasside õpilastele. Tavapäraselt on koolitused päädinud varasuvise laagriga, kus osalevad koolide 8-liikmelised võistkonnad. Sel aastal aga oli teistmoodi – kuigi KEAT laager pidi toimuma kevadel, lükkus see eriolukorra tõttu edasi. Tavaliselt kestab laager kaks päeva, kuid sel korral otsustati ühepäevase õppuse kasuks. Kuna kevadised kuuendikud olid vahepeal klassi võrra edasi liikunud, siis võtsid õppusest osa maakonna koolide 7. klassid.
28. oktoobril toimus KEAT Rapla päästekomando ja Rapla Kesklinna kooli ümbruses. Õppepäevast võtsid osa üle saja lapse 13 koolist (kokku 14 võistkonda). Igal esindusel tuli läbida 14 punkti, kus jagati teadmisi erinevatest valdkondadest veeohutusest liiklusõnnetusteni. Igas punktis on teemaga tutvumiseks 15 minutit. Päev algas kell 10 ja lõppes peale kolme. Õppuse koostööpartneriteks on Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitseliit, Keskkonnaamet, Maanteeamet ja tema koostööpartnerid, Eesti Punase Risti Raplamaa Selts, MTÜ Operation Lifesaver Estonia, Ohvriabi ja Raplamaa Omavalituste Liit.
Õppusel osalesid: Kabla Põhikool, Kaiu Põhikool, Valgu Põhikool, Rapla Vesiroosi Kool (2 võistkonda), Hagudi Põhikool, Kohila Mõisakool, Kohila Gümnaasium, Kehtna Põhikool, Valtu Põhikool, Märjamaa Gümnaasium, Järvakandi Kool, Raikküla Kool, Eidapere Kool
Projekt on rahastatud turvalisuse projektide vahenditest 2019.
Raplamaal on 15 uut mängujuhti!
Teadaolevalt on ülekaalulisus ja liikumisvaegus tänasel päeval üha enam laste ja noorte seas maad võtmas. Üheks faktiks on see, et Raplamaal oli 2016.a uuringu järgselt I klassi lastest 32% ülekaalulised. Rapla Vesiroosi Kool on Liikuma Kutsuva Kooli pilootprojektis osalenud ning ka mitmed teised koolid on neid põhimõtteid rakendanud. Üheks liikumisaktiivsuse tõstmise võimaluseks on laste endi seast mängujuhtide olemasolu. Mängujuhid saaksid vahetunnid teha koolides aktiivseks, samuti erinevad üritused.
Rapla maakonna tervisedendusliku programmi üheks tegevuseks on juba teist aastat koolides mängujuhtide väljakoolitamine.
Sel aastal toimus kahepäevane koolitus (21.-22. oktoober) Valtu Põhikoolis. Koolitaja Eli Suklese eestvedamisel said lapsed mängujuhi oskusi, õpiti erinevaid mänge ja viidi läbi ka suur mängude õhtu, kus oli osalejaid ka väljapoolt koolituse seltskonda.
Koolitusel osalesid lapsed maakonna 7-st koolist: Kehtna Põhikool, Vana-Vigala Põhikool, Järvakandi Kool, Hagudi Põhikool, Valtu Põhikool, Rapla Kesklinna Kool ja Rapla Vesiroosi Kool.
Raplamaa koolikokade koolitus toimus Kehtna Kutsehariduskeskuses
Koolikokkade koolituse eesmärgiks oli sel aastal tutvustada valikuid uutest koolimenüüd rikastavatest toitudest, mida on mugav ahjudes valmistada. Erilist tähelepanu on pöörati erilisvajadustega õpilaste menüüdele (gluteenitalumatus, laktoositalumatus, taimetoit). Millised on alternatiivid tavatoidule? Toimus nii teoreetiline kui praktiline õppus suurköögis. Osalejad said ka valmsitatud toitude tehnoloogilised kaardid kaasa.
23. oktoobril toimunud koolitusel osales 14 inimest 12 lasteasutusest – Juurust, Vana-Vigalast, Alust, Rapla Vesiroosi Koolist ja Rapla Kesklinna Koolist, Valtu lasteaiast, Kaiust, Kivi-Vigalast, Järvakandist, Kohilast, Märjamaalt ja Valgust.
Rapla ÄKK – ohutusõppus haridusasutuste meeskondadele
9. oktoobril toimus Rapla Kesklinna Koolis ja ümbruses esmakordselt haridusasutustele suunatud täiskasvanute ohutusõppus. Eeskuju selliseks ürituseks võeti eelmisel aastal Pärnumaalt – Kilingi-Nõmme ÖöMarult. Analoogne tegevus on ju ka 6. klasside õpilastele juba Raplamaal 13 aastat toimunud “Kaitse end ja aita teist” võistlusmäng.
Mida teha, kui koolis peaks toimuma äkkrünnak, kus tulistatakse või kui on juhtunud bussiõnnetus, kus osalisteks lapsed? Kuidas evakueeruda ja kuidas avariis autost välja pääseda? Mida teha suitsetavate lastega ja vägivaldsete lastega? Kuidas märgata ja aidata depressiivset kolleegi või vajadusel teda hoopis elustada?
Rapla ÄKK andisvõimaluse end proovile panna ohtlikult realistlikes olukordades. Võistluse sihtgrupiks olid haridusasutuste töötajad. Võistkonna kapteniks aga pidi olema kindlasti koolidirektor.
Rapla ÄKK koostööpartnerid on Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Kaitseliit, Naiskodukaitse, Ohvriabi, Eesti Punane Rist ja Rapla Maakonna Pshholoogiateenistus. Õppuse peakorraldaja on Raplamaa Omavalitsuste Liit ja MTÜ Raplatervis.
Õppusel osales 11 kooli Raplamaalt ning külalisena Jõgevamaa KEAT-meeskond. Õppus algas kell 14 ja lõppes 19.45, peale 14 punkti läbimist. Ohutuse tagamiseks olid kõik üritusel osalejad – nii võistkonnad kui korraldajad, maskeerunud äkk-maskidesse, kokku on osalisi Rapla ÄKKil üle 110 inimese.
Projekti rahastasid Raplamaa tervisedenduslik programm 2020 ja Raplamaa turvalisuse nõukogu.
Tervis on mitmemõõtmeline ning sisaldab endas mitte ainult füüsilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haigussümptomite puudumine) ja psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga), vaid ka tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust.
Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend. See on positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid.
Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist (WHO 1986). Turvalisus tähendab stabiilset elukeskkonda, milles inimene tunneb ennast kaitstult ja kus on tagatud tema ohutus ja kindlustatus. Seetõttu keskendub „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“
neljale teemale:
turvalisuse tagamine on terviklik;
turvalisus algab meist endist;
kõige mõistlikum on õnnetusi ennetada;
oluline on jõuda teadmistepõhiselt probleemide põhjusteni ja need koostöös lahendada.
Raplamaal on tervise edendamisega Rapla Maavalitsuse tasandil tegeletud aastast 1995. Maavalitsus oli vahelüliks Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi ning kohalike võrgustike ning siht- ja sidusrühmade vahel viies ellu riiklikke terviseprogramme ja terviseprojekte. Aastal 2016 alustati Siseministeerimi poolt loodud siseturvalisuse arengukava 2015-2020 elluviimist kohalikul tasandil. Aastast 2018 täidab neid ülesandeid Raplamaa Omavalitsuste Liit.
Tervise ja turvalisuse edendamist korraldavad Sotsiaal- ja Siseminsiteeriumi haldusalas Raplamaal turvalisuse nõukogu, tervisenõukogu ja uimastiennetusnõukogu. Kõikides omavalitsustes on alustamas tegutsemist kohalikud tervisenõukogud.
Peamine tervisedendusalane dokument on maakonna terviseprofiil, mis on uuendamisel.
Rapla maakonna turvalisuse ja rahvatervise spetsialist on Ülle Laasner (aastast 1999).
tegevdirektor – 5047988
maakonna areng – 5114321
turvalisus ja tervis – 5284090
kultuur ja haridus – 53496113
kommunikatsioon – 53455517
laste tervisedendus – 55691817
Kontaktid
Asukoht