Uudised

Raplamaa laulu-ja tantsupidu „Rõõm elust endast“ toimub juba sel laupäeval

Raplamaa laulu- ja tantsupidu „Rõõm elust endast“ toimub laupäeval, 8. juunil Raplas Tammemäel. Rongkäik algab kell 16.00 Hariduse tänavalt ning pidu algab kui kõik kollektiivid on Tammemäele jõudnud. Selleaastane pidu tõotab tulla erakordne, tuues kokku 2110 esinejat, kellest 1499 on lapsed. Peole on kaasatud kõik kollektiivid olenemata osalejate arvust, pakkudes kõigile võimalust saada osa tõelisest kogukonna sündmusest. Pidu on kõigile tasuta.

Samas on kõigil soovijatel võimalik ka toetada laulu- ja tantsupeo läbiviimist soetades peoplatsil infotelgist endale sularaha eest 5- või 10-eurone toetajapilet.

Anne Paluoja mõtted vahetult enne Raplamaa laulu-ja tantsupidu

Olen tantsuõpetajana olnud osaline mitmel Raplamaa laulu –ja tantsupeol nii rühmade juhendajana, liigijuhina kui ka üldjuhina.

Tutvustame seekordse maakonna laulu-ja tantsupeo kontseptsiooni autoreid

Foto: Siim Solman

Kes on seekordse Raplamaa laulu-ja tantsupeo kontseptsiooni autorid ja kuidas see mõte sündis? Ideekonkursi võitjad Hele Israel ja Eline Villig räägivad lähemalt.

Millised on Thea Paluoja mõtted vahetult enne Raplamaa laulu-ja tantsupidu?

Alati energiline Thea Paluoja

Juba 8. juunil toimub Raplamaa laulu- ja tantsupidu “Rõõm elust endast”.  Laulupeo üld- ja kunstiline juht Thea Paluoja jagab oma mõtteid ning räägib peo ettevalmistusprotsessist.

Olen selleaastase Raplamaa Laulu- ja Tantsupeo “Rõõm elust endast” laulupeo üldjuht (kunstiline juht).
Olen sellesse rolli meie maakonnapidude juures sattunud mitmed viimased peod. Põhjus ehk vast see, et töötan igapäevaselt kõikide kooriliikidega. Lisaks veel ka eelkooliealiste koor.
Nendega me veel laulupeol ei osale. Samuti on üks minu suurimaid harrastusi lauluseadete tegemine ja kuna raha on teadaolevalt väga vähe, siis väljast neid sisse osta ei lase meie rahakott.

22. mail toimus Rapla Kultuurikeskuses Raplamaa koolide parimate ainetundjate vastuvõtt

22. mail Rapla Kultuurikeskuses toimunud Raplamaa koolide parimate ainetundjate vastuvõtul sai kokkuvõtteid teha õppeaasta jooksul toimunud olümpiaadidest ja õpilasvõistlustest. Tublisid olümpiaadidel ja õpilasvõistlustel osalejaid oli seekord 138 ja õpetajaid, kes neid juhendasid 90. Kõik parimad ainetundjad said tunnustuseks tänukirja ja spetsiaalse kujundusega meene ning õpetajad lille. AHHAA teatusteater andis etenduse „Avasta valgus“, mis tekitas publikus elevust, aga andis ka teadmisi juurde. Lõpuks said kõik maiustada kringliga.

TAI: kohalike omavalitsuste tegevustest rahvatervishoiu valdkonnas paistab üha enam süsteemsust ja andmetel tuginevat otsustamist

2023. aasta sügisel tegi Tervise Arengu Instituut (TAI) Eesti kohalike oma­valit­suste juhtide ja valdkondlike spetsialistide seas uuringu, et analüüsida rahvatervishoiu ning turvalisuse olukorda.

Selgus, et üle 70% juhtidest ja spetsialistidest usub, et kohalikul omavalitsusel (KOV) on paikkonnas rahvatervishoiu kujundamises keskne roll, kuid rahaliselt endale nii suurt koormust võtta ei suudeta – peamise takistava tegurina (66% juhtidest) valdkonna arendamisel peetakse just finantsvahendite nappust.

Aastatel 2021–2022 KOVis päevakorral olnud teemadest tegeleti kõige sagedamini inimeste liikumisega, vaimse tervise ning tervishoiu- ja/või sotsiaalteenuste arendamisega. Ajas on vähenenud teavitustegevuste osakaal ning tõusnud pikaajalisemate ennetus- ja edendustegevuste elluviimine. Ühtlasi on infoallikate ning ennetustegevuste ja teenuste valikul tunnetuslike ja kogemuslike (kohalike ekspertide kogemused, sihtrühma arvamus) aspektide kõrval muutunud samaväärselt oluliseks paikkonnapõhised andmed ning tegevuste mõju hindavad uuringud.

TAI: Algab narkootikumide tarvitamise veebiuuring 

Tervise Arengu Instituut (TAI) viib Eestis läbi veebiuuringu, mille eesmärk on saada täpsem ülevaade inimeste narkootikumide tarvitamise sageduse, koguste, hankimise viiside, tarvitamise põhjuste jt narkootikumide tarvitamisega seotud aspektide kohta.  

Uuringus on oodatud osalema vähemalt 18-aastased Eestis elavad inimesed, kes on kasvõi korra elu jooksul narkootikume tarvitanud. Vaatluse all on kanepitooted, kokaiin, ecstasy/MDMA, amfetamiin, metamfetamiin, ketamiin, uued psühhoaktiivsed ained ja heroiin. Veebiuuringus osalemine on anonüümne ja vabatahtlik. Küsimustik asub EUSurvey keskkonnas ja on Eestis saadaval nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Küsimustikule saab vastata alates tänasest, 21. maist orienteerival viie nädala jooksul.

Kogutakse annetusi austuskivi rajamiseks Raplamaa metsades võidelnud ja seal langenud metsavendadele

80 aastat tagasi, teise maailmasõja lõppedes, läksid tuhanded inimesed Eestimaal metsadesse või asusid end muudes tingimustes varjama. Metsavendade koguarvuks on arvatud 15 000, nendest 2002 kohta on teada, et nad hukkusid kas metsas või sunnitöölaagrites. Nemad olid need inimesed, kes ei alistunud vene võimule, võitlesid Eesti vabaduse eest. Meie kohus on mäletada nende inimeste võitlust suure vaenlasega.

Raplamaal on käimas algatus, et koguda raha Rapla kiriku parki metsavendade austuskivi rajamiseks. Austuskivi alus on maakivist, millele kinnitatakse pronksist maakonna valdade kujutised, millele on graveeritud 1938. aasta haldusjaotuse järgsed valdade kontuurid. Iga valla kontuuridesse on graveeritud selles piirkonnas võidelnud ja metsas või vangistuses hukkunud metsavendade nimed.

Austuskivi makett kavandatavas asukohas

Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laienes: uuringule on kutsutud üle 100 000 naise

Tervisekassa ootab sel aastal rinnavähi sõeluuringule ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat. Kui varasemalt olid sõeluuringule oodatud vaid 50–68-aastased, siis tänavu laiendati sihtrühma ka 70- ja 74-aastastega. See tähendab, et sõeluuringule kutsutute hulka lisandus umbes 15 000 naist.

Sihtrühma laiendamine on tingitud sellest, et rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm – igal aastal haigestub üle 900 naise ja neist umbes veerandil on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud. Rinnavähi sõeluuringul on aga lootust leida vähk varajases faasis, kui ravi on lihtsam ja kergemini talutav ning tervenemine täiesti võimalik.

Vabariigi President Alar Karis külastas Raplamaad

Vabariigi President Alar Karis külastas pooleteistpäevasel maakonnavisiidil Raplamaad. Visiiti alustati tamme istutamisega Kehtna mõisaparki, nüüd on pargis juba 5 “Presidendi tamme”. Parki on tamme istutanud kõik Eesti Vabariigi presidendid, alates Konstantin Pätsist. Ringkäiku jätkati Ülejõe farmis, kus tutvuti farmi tööga. President tundis muret, et liiter piima maksab poes vähem kui vesi. Lõbus kohtumine toimus Aasta külas 2023, Kaerepere alevikus, mida president nimetas vabatahtliku isetegemise maamärgiks.